Obsah (4)

§ 113§ 619§ 82§ 94

Tsiviilasi nr 2-07-57681 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg 4. juuli 2008, Tartus, kirjalik menetlus Tsiviilasi Advokaadibüroo X OÜ hag

§ 113lg 1 ja § 94 alusel alates 6.

septembrist

1. a kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Pooltevahelise
2. aprilli
3. a kliendilepingu kostja nimel sõlminud K.S. valiti kostja juhatuse liikmeks
4. veebruaril
5. a ja äriregistri vastav kanne tehti
6. märtsil
7. a pärast nõukogu otsuse vaidlustamise asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Arve nr 25656 koos viivisenõudega on edastatud kostjale kirjaga
8. september
9. a, mille kostja on kätte saanud
10. septembril
11. a. Arve maksetähtaeg oli
12. september
13. a. Kliendilepingus ei ole sätestatud tähtaega, millise aja jooksul peaks hageja kostjale osutatud teenuse eest arve esitama. Üldjuhul esitatakse õigusabiteenuse osutamise puhul arve peale mingi etapi või kogu teenuse osutamise lõppemist või kuidas pooled on kokku leppinud. Kohtule
14. mail
15. a edastatud arvetest nähtub, ka teised, sama kliendilepingu alusel esitatud arved on esitatud kohati pikema aja jooksul peale tööde teostamist. Arve nr 25656 ei ole fabritseeritud arve. Hageja vastavas programmis on võimalik ära märkida, millise detailsusega arve välja printida ja nimetatud arve puhul on jäetud „linnuke“ tundide ja teostaja osas tegemata. Kuna hageja on koostanud töö st vastuse kassatsioonkaebusele, siis ei saa arve fabritseerimisest juttugi olla. Kassatsioonkaebuse vastuse puhul on kostja esindajana märgitud vandeadvokaat A.P., mitte K.S., mistõttu jääb hagejale arusaamatuks kostja väide, et kostja endine juhatuse liige on tellinud töö iseendalt. Tegemist on igapäevase majandustegevuse raames ja turuhinnaga tehtud tehinguga, mis on sõlmitud kahe äriühingu vahel, seega ka ÄS § 307 lg 3 sätestatud tühise tehingu tingimused ei ole täidetud. Riigikohtus esindamise õigus hagimenetluses on üksnes vandeadvokaadil. KOSTJA SEISUKOHT Kostja leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud. Kostjale ei ole teada, millist õigusabi ja millistel tingimustel on kostja tellinud. Isegi kui esitatud põhinõue eksisteeriks, ei ole põhjendatud viivisenõue. Pooltel puudub kokkulepe mistahes summade tasumise tähtaegade osas. Viidatud arveid ei ole kostjale enne kohtumenetlust esitatud. Kohtuistungil
16. mail
17. a avaldas kostja juhatuse liige A. M, et tema on kostja juhatuse liige alates septembrist
18. a ja ta leiab, et arve on alusetu. Teenus, mille eest arve on esitatud, on osutatud rohkem kui aasta enne arve esitamist. Kuna õigusabi osutamise ajal ei olnud A.M. kostja juhatuse liige, siis ei oska ta öelda, kas hageja koostatud vastus kassatsioonkaebusele esitati Riigikohtule. Kostja dokumentatsiooni hulgas sellist vastust ei ole. Teenuse eest on tasutud.
19. mai
20. a kirjalikus vastuses (lk 74) avaldab kostja, et ta ei olnud poolte vahelisest
21. aprilli
22. a sõlmitud õigusabiteenuste osutamise lepingust ja sellest tulenevalt kassatsioonkaebusele vastuse esitamisest teadlik, kuna viidatud lepingu sõlmimine toimus hageja töötaja K. S´i eestvedamisel, kes oli sel ajal ka kostja juhatuse liige. Hageja poolt tõendina esitatud arvete võrdlemisel on täheldatavad erinevused. Hagetaval
23. augusti
24. a arvel nr 25656 (fail 1752) puudub tööde ajavahemik ja spetsifikatsioonist tööde teostaja, kuivõrd teistel esitatud arvetel on tööde teostajana märgitud tööd teostanud advokaadi nimetähtede kombinatsioon. Kostja on alust eeldada, et arve on fabritseeritud. K.S. olles kostja juhatuse liige on õigusabi teenuse osutamise lepingu raames tellinud teenuseid iseendalt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Alates
25. maist
26. a menetleb kohus käesolevat tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (lk 60). 2 Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda
27. aprilli
28. a kliendilepingust tulenevalt kostjalt arve nr 25656 tasumist. Kostja peab arvet fabritseerituks, kuna kostja juhatuse liige perioodil
29. veebruar
30. a kuni
31. august
32. a K.S. oli/on ühtlasi ka hagejaga seotud isik/hageja töötaja. Kostja leiab, et K.S. tellis töö iseendalt. Pooled ei vaidle selles, et K.S. oli märgitud perioodil kostja juhatuse liige ja see asjaolu on tõendatud ka kostja nõukogu
33. veebruari
34. a nõukogu protokolliga (lk 42-43), Tartu Ringkonnakohtu
35. jaanuari
36. a jõustunud otsusega (lk 45-50) ja äriregistri teabesüsteemi andmetega. TSÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindatava tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Sama seaduse § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõigus tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TSÜS § 34 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku juhatus suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kohus leiab, et kuna K.S. oli
37. aprilli
38. a kliendilepingu sõlmimisel kostja seaduslikuks esindajaks ja sõlmis selle tehingu kostja nimel, siis nimetatud tehing kehtib kostja suhtes sõltumata sellest, et K.S. ei ole enam kostja seaduslikuks esindajaks alates
39. augustist
40. a. Sõlmitud kliendileping on oma olemuselt käsundusleping. Lepingu kohaselt kohustus hageja täitma käsundiandja (kostja) arvel, nimel ja antud juhiste piires nimetatud lepinguga antud käsundi ning esitama käsundiandjale käsundi täitmise kohta jooksvat aruandlust. Aruandluse vormiks on arvele lisatud spetsifikatsioon. Käsundiandja kohustus hüvitama käsundisaajale käsundi täitmisega kantud vajalikud kulutused ja maksma lepingus ettenähtud tasu. Lepingu järgne käsund oli järgmine:
41. mail 2002 käsundiandjale registreeritud kaubamärgi O. O. õiguskaitse teostamine ja vajaduse tekkides kohtutes ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis esindamine. Tasu suuruseks leppisid pooled kokku 1350 krooni tund, millele lisandub käibemaks. Käesolevas asjas nõuab hageja üksnes arve nr 25656 (lk 23) tasumist summas 9203.70 krooni maksetähtajaga
42. september
43. a. Töö sisuks on kassatsioonkaebusega tutvumine ja kassatsioonkaebusele vastuse koostamine (töö maht on 5, 5 tundi, millele lisandub kulude ja maksudena 442.20 krooni). Kohtule on esitatud arves märgitud
44. mai
45. a kostja vastus kassatsioonkaebusele, mille kostja nimel on esitanud Advokaadibüroo X vandeadvokaat A.P. (lk 25-28). TsMS § 218 lg 3 kohaselt on Riigikohtus esindamise õigus hagimenetluses üksnes vandeadvokaadil. Kohtule teadaolevalt ei ole K.S. vandeadvokaat, mistõttu ei olnud tal ka õigus esindada kostjat kassatsioonimenetluses Riigikohtus. Seega ei saanud K.S. sellist tööd ka endalt tellida. Riigikohtus. Kohus leiab, et vastusega kassatsioonkaebusele kostja nimelt on tõendatud, et hageja on arvel nr 25656 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis märgitud töö teostanud. Kostja pole tõendanud, et nimetatud töö (vastuse esitamine kassatsioonkaebusele) on tehtud kostja juhiseid eirates. Asjaolu, et käesolevas asjas sissenõutav arve ja selle spetsifikatsioon ei ole täielikult sarnane varem kostjale esitatud arvete ja spetsifikatsioonidega ei saa olla aluseks järeldusele, et arve on fabritseeritud ja tööd ei ole tehtud. Arve spetsifikatsioonil märgitud ja kohtule esitatud dokument – vastus kassatsioonkaebusele tõendab töö tegemist.

§ 619ja 2.

aprilli

1. a kliendilepingu kohaselt on kostja kohustatud käsundiandjana maksma osutatud teenuste eest tasu. Kostja ei ole asjas tõendanud, et ta oleks arves nr 25656 märgitud teenuse eest tasunud. Kohus leiab, et hageja tasunõue on sissenõutav. Arve on väljastatud
2. augustil
3. a ja arvel on maksetähtajana märgitud
4. september
5. a. Hageja edastas arve kostjale
6. septembril
7. a kirja lisana (lk 52) ja kostja juhatuse liige alates
8. augustist
9. a A.M. on selle kirja koos arvega nr 25656 kätte saanud
10. septembril 2007.a., mis on tõendatud A.M. allkirjaga väljastusteatel (lk 53). Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, millise aja jooksul arve esitamisest tuleb arve tasuda.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna arve tasumise tähtaeg ei ole pooltel kokku lepitud, siis tuleb tähtajaks pidada mõistlikku aega arve kättesaamisest. Arve kohaselt oli maksetingimuseks 7 päeva, samas viivitas hageja ise arve 3 edastamisega kostjale niikaua, et see jõudis kostjani alles maksetähtaja viimasel päeval. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et arve muutus sissenõutavaks alates

1. septembrist
2. a. See ei ole arvestades asjaolusid mõistlik tähtaeg arve tasumiseks. Kohus peab mõistlikuks arve tasumise tähtajaks 7 päeva alates arve edastamisest kostjale
3. septembril 2007.a, seega tuli kostjal kohustus täita hiljemalt
4. septembril
5. a. Hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates
6. septembrist
7. a. Kostja vastuväited selles, et arve on esitatud ebamõistlikult pikka aega pärast teenuse osutamist, ei ole põhjendatud. Teenus (vastus kassatsioonkaebusele) osutati
8. mail
9. a, millele järgnes menetlus Riigikohtus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimuses. Arve teenuse eest tasumiseks koostati
10. augustil
11. a ja edastati kostjale
12. septembril
13. a, mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ajaks. Võlausaldaja võib

§ 82

alusel nõuda kohustuse täitmist, mille täitmise tähtpäeva ei ole eelnevalt kokku lepitud, põhimõtteliselt igal ajal (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-163-04 p 15), kuid võlgniku täitmise kohustuse hindamisel tuleb ikkagi lähtuda mõistlikult vajalikust ajast.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, kusjuures intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes ametlikud Teadaanded. Seadusjärgne viivisemäär vastavalt Eesti Panga teadetele Ametlikes Teadaannetes on 11 % aastas ja 0, 03 % päevas. Kuna hagejal tekkis kohustuse täitmise ja seega viivise nõude õigus alates
3. septembrist
4. a, siis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga
5. juuli
6. a on kostja olnud viivituses 296 päeva. Viivis 296 päeva eest on 296x9203.70x0,03%=817.29 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlana 9203.70 krooni, viivis
7. juulini 2008.a 817.29 krooni ja viivis alates
8. juulist
9. a kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni 0,03 % päevas võlgnetavalt summalt. Kostja on kohtule avaldanud, et kogu kohtuvaidlus kaubamärgi küsimuses oli mõttetu (lk59), mis pigem kahjustas kostjat. Sellisel juhul on kostjal võimalik esitada vastav nõue endise kostja juhatuse liikme vastu. Asjaolu, et praegune juhatuse liige kostja esindajana ei kiida heaks endise juhatuse liikme tegevust lepingu sõlmimisel, ei välista hagi rahuldamist. KOHTUKULUD TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tulenevalt TSMS §-st 162 lg.1 ja § 165 lg.1 kannab menetluskulu kostja. Kohtunik 4