4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Võlgniku kohustused 19.06.2008.a. seisuga olid kokku summas 13 010 588 krooni ja 19 krooni, millest lühiajalised laenud ja võlakirjad 411 025 krooni ja 40 senti, konverteeritavad võlakohustused 198 299 krooni ja 05 senti, ostjate ettemaksed 27 krooni, võlad tarnijatele 310 736 krooni ja 72 senti, muud lühiajalised võlad 1 749 389 krooni ja 52 senti, maksuvõlad 1 073 966 krooni ja 97 senti, võlad töövõtjatele 684 445 krooni, pikaajalised laenud 995 538 krooni ja 53 senti, muud pikaajalised võlad 7 587 160 krooni. Võlgniku suurimateks võlausaldajateks on Balti Kinnisvaraarenduse AS summas 7 617 697 krooni, Hansa Liising Eesti AS summas 1 266 371 krooni ja 20 senti, Ü K summas 1 237 451 krooni ja 50 senti ning Maksu- ja Tolliamet summas 881 991 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 30.06.2008.a. seisuga maksuvõlgnevus summas 889 872 krooni, millest 829 338 krooni on põhivõlgnevus ja 60 534 krooni on intressid. Võlgnevus koosneb tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja kogumispensioni maksete võlgnevusest ja intressidest. AS Hansa Liising Eesti andmetel on võlgnikul lepingust nr. 200946 tulenev võlgnevus summas 1 277 204 krooni ja 01 senti ning müügilepingust nr. 0067915L on AS-il Hansa Liising Eesti võlgniku vastu võimalik nõue 579 341 krooni ja 65 senti. Seega on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi kokku umbes 13 miljonit krooni. Edaspidi vajab kontrollimist AS Balti Kinnisvaraarenduse nõue võlgniku vastu. Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 19.06.2008.a., 31.12.2007.a. ja 31.12.2006.a. seisuga, millest nähtuvalt käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks oli järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum võlgniku. Majandustegevus ei ole kasumit tootnud, mistõttu puuduvad 4 võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks, normaalseks funktsioneerimiseks vajalikud käibevahendid lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks. Ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist on olnud väga kõrge kõikidel aastatel, mis ei ole aga positiivne. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on tegevjuhi Priit Kasak`u surm xxxx, misjärel võlgniku majandustegevus vähenes ja töötajad lahkusid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku võlad ületavad varasid ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. Lähtudes tuvastatust ja
§-dest 1, 31 palub ajutine pankrotihaldur välja kuulutada Balti Metsamasina AS pankrot, nimetada Balti Metsamasina AS pankrotihalduriks Oliver Ennok ning mõista välja pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. Lähtuvalt tuvastatust kohus leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada, Balti Metsamasina AS pankrot välja kuulutada ja pankrotihalduriks nimetada Oliver Ennok. Vastavalt
§-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust.
Võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Äriühingu tegevus on lõppenud. Võlgniku esindaja on kinnitanud äriühingu suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Kohus kohaldas
MS § 1 lg. 3, §-de 441-442, § 467 lg. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ S. Tooming Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 29. augustil 2008. a. Nooremreferent L. Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.