lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1, 3 ja 6 ning lg-ga 2, § 108 lg-ga 1,§ 113 lg-ga 1, § 115 lg-ga 1, § 127 lg-ga 1, § 128 lg-tega 1, 2 ja 4, § 158 lg-ga 1, § 161 lg-ga 2, §-ga 402 ja § 416 lg-tega 1 ja 2. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 142 000.00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda.
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.