KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Maili Lokk, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-5605 Tsiv

) § 77 lg 1 p 1 kohaselt tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne tähtaja möödumist, kui lepingu tähtaeg ületab ühte aastat. R. R iga oli sõlmitud tööleping kaheks aastaks, seega pidi kool teatama talle lepingu lõpetamisest ette vähemalt kaks nädalat. Lepingu lõpetamise päev oli määratud 30.08.2006. Kostja väitel on kool 06.07.2006 saatnud R. R ile teate, et pooltevaheline tööleping lõpetatakse 30.08.2006 seoses tähtaja möödumisega. Hageja on vaidlustanud asjaolu, et ta oli töölepingu lõpetamise teatamisest teadlik. Luua Metsanduskooli sissetuleva ja väljamineva posti raamatust nähtub, et vastav kiri on R. R ile saadetud 06.07.2006 ning väljasaadetava posti maksumuse väljavõttest nähtub, et kirja saatmine maksis 4.40 krooni. Kohtul ei olnud põhjust tulla järeldusele, et nimetatud dokumendid on võltsitud, nagu väidab R. R . Eeltooduga on tõendatud, et kool on väljastanud teate lepingu lõpetamise kohta. Muud kogutud tõendid kinnitavad, et R.R. sai väljasaadetud kirja postist kätte 2 ning oli kirja sisust teadlik. R.R. väitis töövaidluskomisjonis, et õppeaasta algul osales ta Luua Metsanduskooli õppetöös, osales õppenõukogus ja õppeaasta avaaktusel. Luua Metsanduskool on esitanud nimekirja 31.08.2006 õppenõukogul osalejate kohta, R.R. ei ole osalejate nimekirjas. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et R.R. osales õppeaasta algul õppetöös ning tööle asumise seisukohalt ei oma õiguslikku tähendust see, kas R.R. osales õppeaasta avaaktusel või mitte. Seega on tõendatud, et alates õppeaasta algusest 30.08.2006 R.R. kooli ei tulnud, et asuda tööülesandeid täitma. Eeltooduga on tõendatud, et R.R. sai hageja kirja töösuhte lõpetamise kohta kätte, vastasel juhul oleks R.R. tööle ilmunud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 6 kohaselt hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse ning esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Kohus hindas tõendina tunnistaja Ester Kliimani töövaidluskomisjonis antud ütlusi. Tunnistaja andis ütlusi selles, et on Luua Metsanduskooli sekretär ja kirja R. R ile postitas isiklikult Luua postipunkti; augusti keskel helistas R.R. ja küsis, mis temast saab, ütles, et sai mingi kirja. Nimetatud tõend kinnitab asjaolu, et R.R. oli töölepingu lõpetamise teatest teadlik. Samuti ei kuulu rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja 5 418 krooni töötasu, et kostja ei lubanud hagejat tööle. Palgaseaduse § 18 lg 2 kohaselt kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Käesoleval juhul ei olnud tegemist tööülesannete täitmata jätmisega töötajast sõltumatutel asjaoludel, vaid töösuhte lõppemisega. Seega ei ole alust nõuda

§-s 2 lg 5 nimetatud juurdemakset ettenähtud palgataseme tagamiseks. Ka ei kuulu rahuldamisele hageja nõue maksta keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni kokku 11 325 krooni. Hageja esitas kostja vastu nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest alates 15.05.2006 kuni tööraamatu üleandmiseni arvestusega 851.20 krooni iga viivitatud päeva eest.

§ 74

lg 2 kohaselt tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval ja kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.

§ 119

lg 1 kohaselt tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Käesoleval juhul ei ole tõendeid selles, et lepingu lõpetamise päeval 30.08.2006 olnuks R.R. Luua Metsanduskoolis, seega ei antud talle lepingu lõpetamisel tööraamatut kätte ning seadusest tulenevalt pidi R.R. esitama nõude tööraamatu üleandmiseks. Luua Metsanduskooli väitel ei tulnud R.R. tööraamatule kantseleisse järgi. R.R. on esitanud tähitud kirja postitamise kviitungid väitega, et need tõendavad tööraamatu väljastamise nõude postitamist Luua Metsanduskoolile. Tähitud kirjade postitamise kviitungid on alljärgnevate kuupäevade kohta: 12.03.2007, 18.04.2007 ja 07.05.2007, adressaatideks on kõigil juhtudel Luua Metsanduskool. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 15.02.2007 ning kohus võttis hagi menetlusse 27.02.2007, seega on kõik kviitungid esitatud aja kohta, kui kohtus oli juba menetlus algatatud. Menetluseelsel perioodil tööraamatu üleandmise nõude esitamise kohta ei ole R.R. tõendeid esitanud. Kohtuistungil 14.03.2007 oli Luua Metsanduskooli esindajal kaasas tööraamat R. R ile üleandmiseks. R.R. kohtuistungile ei ilmunud ning tööraamatu üleandmist ei toimunud. Kohtuistungil 30.05.2007 teatas R. R , et sai tööraamatu kätte 09.05.2007 ning Luua Metsanduskooli esindaja vastas, et tööraamat väljastati pärast kirjalikult esitatud nõuet. Eeltooduga on tõendatud, et vastuseks R. R i 12.03.2007 pöördumisele võttis kooli esindaja tööraamatu kaasa kohtuistungile, et see R. R ile üle anda ning vastuseks 09.05.2007 3 pöördumisele väljastati tööraamat posti teel. R. R i 18.04.2007 pöördumisele Luua Metsanduskool ei reageerinud ning seega ajavahemikus 19.04.2007, s.o tööraamatu väljastamise nõude eeldatavast kättesaamise päevast kuni tööraamatu tegeliku üleandmiseni 09.05.2007 on toimunud tööraamatu kinnipidamine. Tööraamatu kinnipidamise korral on keskmise palga nõue põhjendatud juhul, kui nõudja tõendab ära, et tööraamatu kinnipidamise läbi on talle kahju tekkinud. R.R. ei ole kahju tekkimist tõendanud. Kohtu hinnangul võiks kahju seisneda võimatuses ilma tööraamatuta mujale tööle asuda ja töötasu saada. Ilma tööraamatuta tööle asumine on praeguses tööturuolukorras võimalik ning tööraamatu puudumine ei saa olla takistuseks tööle asumisel. Töötukindlustuse ja töötu abiraha saamiseks on eelkõige vajalik tõendada töösuhte lõppemine. Töösuhte lõppemist on võimalik tõendada ka muul viisil kui tööraamatu kande alusel. Seega ei ole tööraamatu kinnipidamine töötukindlustushüvise ja töötu abiraha väljamaksmise takistuseks. Samuti ei saa tööandja olla subjektiks, kes materiaalselt vastutab töötukindlustushüvise ja töötu abiraha väljamaksmata jätmise eest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. R.R. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
2. novembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega ennistada ta tööle Luua Metsanduskooli ja mõista talle välja hüvitis sunnitud töölt puudumise eest tema 12 kuu keskmise palga ulatuses kogusummas 5418 krooni, lisaks mõista apellandi kasuks 11 325 krooni tööraamatu kinnipidamise eest Luua Metsanduskoolis ja sellega seonduva moraalse ja majandusliku kahju katteks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on jäetud tähelepanuta asjaolu, et Luua Metsanduskooli poolt väidetavalt apellandile töölepingu lõpetamise etteteatamiskirja väljastamine pole vastustaja poolt piisavalt ja nõuetekohaselt tõendatud. Vastustaja poolt maakohtule esitatud dokumendid (postikanderaamat, sissetulnud-väljaläinud kirjade raamat) on vaid Luua Metsanduskooli siseseks kasutamiseks, pealegi on eelnimetatud dokumendid korduvalt üle soditud ja seal on kirjad vales järjekorras. Piisavaks tõendiks saaks olla Eesti Posti kviitung, mille kohaselt apellandile töölepingu lõpetamise etteteatamiskiri oleks saadetud; 2) on jäetud tähelepanuta, et apellant käis ajavahemikus 28.08.2006-05.09.2006 korduvalt oma tööpostil Luua Metsanduskoolis, mida tõendas töövaidluskomisjonis ka Luua Metsanduskooli õppesekretär. Muuhulgas tasus apellant 28.08.2006 õppesekretärile 50 krooni septembris toimuva Luua Metsanduskooli töötajate õppepäeva eest, mida õppesekretär töövaidluskomisjonis samuti ei eitanud. Luua Metsanduskooli Ametijuhendi punktid 3.2.4.-3.2.8 sätestavad aga Luua Metsanduskooli õpetajate õigused, milles on öeldud, et õpetajal on õigus saada talle tööülesannete andmise või mitteandmise kohta informatsiooni. Vastustaja valetab, et apellant asus Luua Metsanduskoolis tööle alles 29.04.2005; 3) on ebaõigesti leitud, et apellant ei ole oma nõudes maakohtule märkinud, et tema tööraamatut on vastustaja poolt kinni peetud juba alates 15.05.2006, sest siis apellant töötas Luua Metsanduskoolis, seega tema hüvise nõue ei saa kuidagi olla 851.20 krooni ühe tööraamatu kinnipidamise päeva eest; 4) on jäetud tähelepanuta, et apellandi tööraamatut on vastustaja kinni pidanud alates 30.08.2006 09.05.
3. Apellant saatis oma tööraamatu 29.08.2006 Luua Metsanduskooli koos kirjega, milles palus pärast tööraamatusse tema Luua Metsanduskoolis töötamise kohta kirje tegemist tööraamat talle viivitamatult tagasi saata; 5) on ebaõigesti leitud, et apellant pole enne
4. a märtsikuud vastustajalt oma tööraamatut nõudnud. Lisaks eeltoodule on apellant korduvalt nõudnud oma tööraamatut Luua Metsanduskoolis ise kohal käies, saatnud vastavasisulisi kirju ja apellant on nõudnud ka 4 töövaidluskomisjoni istungitel, et vastustaja annaks talle tööraamatu üle töövaidluskomisjonis tunnistajate juuresolekul. Töövaidluskomisjon kohustas vastustajat tööraamatut kaasa võtma ja apellandile üle andma, fikseerides selle nõude ka 08.01.2007 toimunud töövaidluskomisjoni otsusega kirjalikult. Järgmisel Töövaidluskomisjoni istungil vastustaja aga töövaidluskomisjoni vaheotsuste ei täitnud; 6) on ebaõigesti leitud, et apellant pole kandnud kahju seoses sellega, et vastustaja on tema tööraamatut kinni pidanud. Kohtuistungil on keeldutud apellandi käest vastu võtmast tõendeid, et apellant on seoses tema tööraamatu kinnipidamisega lisaks moraalsele kahjule kandnud ka materiaalset kahju. Moraalset kahju on tekitatud seoses vastustaja valetamisega, et ta on kirja pannud apellandiga peetud telefonikõne ja sellega apellanti laimanud; 7) on ebaõigesti leitud, et õpetajal on võimalik tööle asuda ja töötada ka ilma tööraamatuta. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ka töölepingu, mille vastustaja sõlmis apellandiga, põhiosas peab töölepingu muutmine ja uued tingimused olema kajastatud, vastavalt

§-dele 26-28. Kuna seda seal tehtud ei ole ja uued töölepingutingimused kajastuvad puudulikult ainult töölepingu nr 5-P lisalehel, samuti on nende tegemise aeg dateerimata ning Luua Metsanduskooli pitsatita, muutus apellandi tööleping, lähtuvalt

§-st 78 juba

1. a tähtajatuks.
2. Luua Metsanduskool vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Maakohtu
3. novembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) saatis vastustaja apellandile teate töölepingu lõpetamise kohta seoses tähtaja möödumisega 07.07.2006 (kanne kirjade registris nr 1551/8.3-7). Kirja kättesaamist kinnitas apellant ka kooli helistamistega ja oma töölepingu lõpetamise otsuse jõusolemise kohta üle küsimistega. Tõele ei vasta väide, et kirjad on raamatusse kantud vales järjekorras; 2) on paljasõnaline väide, et apellant käis ajavahemikus 28.08.06–05.09.06 korduvalt oma tööpostil Luua Metsanduskoolis. Ta küll maksis kantselei juhatajale E. Kliimanile sügisseminari osalustasu, aga igal aastal osaleb seal kooli endisi töötajaid; 3) on arusaamatu väide vastustaja valetamise kohta apellandi tööleasumise suhtes. Tähtajaline tööleping apellandiga sõlmiti 25.08.2004 ning sellest ajast loetakse ka töösuhte algust Luua Metsanduskoolis. Vastustaja pole kusagil väitnud midagi muud; 4) saatis apellant oma tööraamatu kooli 29.08.2006, mille kohta on tööraamatute registris tehtud 01.09.2006 kanne nr
4. Tööraamatuga ei olnud kaasas mingit kirja tööraamatu tagastamise kohta; 5) on maakohtu otsuses põhjalikult ümber lükatud R. R i väide, et tema tööraamatut peeti Luua Metsanduskoolis kinni. Kui R.R. küsis (korduvalt), millal ta võib oma tööraamatu kätte saada, siis vastati talle (samuti korduvalt), et tööpäevadel 8.00 – 17.00; v.a. lõuna ajal 12.00 – 13.
5. Ettepanek tööraamatule järele tulla sai R. R ile tehtud ka töövaidluskomisjoni istungil. Apellandi väide, et ta on tööraamatut nõudnud Luua Metsanduskoolis kohal käies, on pahatahtlik vale. Millegipärast polnud ta kordagi koolis käinud tööraamatut küsimas. Kõik päringud tegi ta telefoni või kirja teel. Kui uskuda apellandi väidet, et ta käis 28.08.06 – 5.09.06 korduvalt „oma tööpostil”, siis on arusaamatu, miks ta ei tulnud tööraamatut küsima. Vastustaja märgib, et talle ei ole saadetud töövaidluskomisjoni väidetavalt 08.01.2007 tehtud vaheotsuse koopiat, milles kohustati tööraamatut apellandile üle andma; 6) pikendati R. R iga sõlmitud tähtajalist töölepingut poolte kokkuleppel; sellele on alla kirjutanud tööandja esindaja ja töövõtja. Väited, et töölepingu muudatuste tegemise aeg on dateerimata ja puudub pitsat, on vastustaja arvates asjasse mittepuutuvad; 7) on üldjuhul õige väide, et ilma avaliku konkursita ei või õpetaja ametikohta täita. Paraku oli apellandi koormus 0,15 – 0,3 töökohta ning pärast Kuremaalt üle tulnud õpilaste lõpetamist jäi koormuseks 80 tundi õppeaastas ehk 0,1 töökohta. Selle sai lisada õpetajale, kes varemgi neid tunde andis. Apellant kindlasti teadis, et temaga tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus oli 5 ajutiselt suurenenud töökoormus. Töökoormuse ajutist suurenemist tingis Kuremaa Põllumajandustehnikumi likvideerimine
6. a ja seal olnud õppuritele õpingute lõpetamise võimaldamine Luua Metsanduskooli juures. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
8. novembri 2007 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
9. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. 7.
10. Maakohus on õigesti leidnud, et puudub seaduslik alus apellandi tööle ennistamiseks ja seoses sellega talle sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga 5418 krooni väljamõistmiseks. Tööleping (t.l 19-22, 24) tõendab, et R. R iga sõlmiti tähtajaline tööleping 30.08.200429.08.2005 ning seda pikendati kuni 30.08.2006.

§ 77

lg 1 p 1 kohaselt tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ületab ühte aastat. Apellandi seisukoht, et talle ei ole töölepingu lõpetamisest ette teatatud ja seetõttu muutus tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja E. Kliimani ütlusi töövaidluskomisjoni istungil, samuti väljavõtteid Luua Metsanduskooli postiraamatust ning sissetulnud ja väljaläinud kirjade kaustast, millised tõendavad, et apellanti teavitati 06.07.2006 kirjaga nr 8.3-7/1551 temaga sõlmitud tähtajalise töölepingu lõpetamisest alates 30.08.2006 ning et apellant oli nimetatud kirja sisust teadlik. Kuivõrd antud vaidluses on oluline tuvastada, et apellanti teavitati tähtajalise töölepingu lõpetamisest vähemalt kaks nädalat ette, siis on ekslik apellandi väide, mille kohaselt saaks asjakohaseks tõendiks olla vaid Eesti Posti kviitung talle etteteatamiskirja saatmise kohta. Asjaolu, et postiraamat ning sissetulnud ja väljaläinud kirjade kaust on vaid Luua Metsanduskooli siseseks kasutamiseks, ei tähenda seda, et nendes dokumentides sisalduv teave oleks seetõttu väiksema tõendusliku väärtusega. Lisaks eelnevale on apellant ise maakohtu istungil 30.05.2007 tunnistanud (t.l 45), et ta sai vastustaja 06.07.2006 kirja kätte. Samal maakohtu istungil on apellant veel kinnitanud, et saatis kooli postiga tööraamatu, et kool saaks teha sinna kande töötamise kohta. Ka nimetatud apellandi väide tõendab, et ta oli vastustaja kirjast töölepingu lõpetamise kohta teadlik. 7.2. Maakohus on õigesti leidnud, et puudub

§-s 119 lg 1 sätestatud alus keskmise palga väljamõistmiseks seoses tööraamatu kinnipidamisega.

§ 119

lg 1 järgi on tööandja kohustatud tööraamatu kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Riigikohtu 12.05.1999 otsuse nr 3-2-1-31-99 kohaselt on tööraamatu kinnipidamisena käsitletav töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine. Tööraamatu kättesaamiseks peab hageja ilmutama initsiatiivi, s.o minema tööandja selle isiku juurde, kes on pädev tööraamatut kätte andma ja avaldama tööraamatu kättesaamise soovi. Tööandja on kohustatud tagama, et töötaja saaks soovi korral tööraamatu kätte. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 6 Eelnevast tulenevalt peab hageja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks tõendama, et vaatamata soovile keeldus tööandja talle tööraamatut kätte andmast. Apellant on kinnitanud, et ta saatis 29.08.2006 posti teel oma tööraamatu kooli. Samas ei ole apellant aga tõendanud, et ta soovis tööraamatu tagastamist posti teel. Vastustaja on kinnitanud, et kui R.R. helistas kooli, siis talle selgitati, et ta võib igal tööpäeval tööraamatule järgi tulla. R.R. ei soovinud tööraamatu tagastamist posti teel. Apellant on maakohtu istungil selgitanud (t.l 65), et ta ei võtnud tööraamatut välja seepärast, kuna tema kirjale ei vastatud. Nimetatud apellandi seisukoht kinnitab, et ta ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt tööraamatu kättesaamisel. Apellandi väide, et töövaidluskomisjon kohustas vastustajat tööraamatu kaasa võtma ja apellandile üle andma ning fikseeris selle 08.01.2007 istungil kirjalikult, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Kuna apellant ei ole tõendanud, et vastustaja keeldus vaatamata tema soovile tööraamatut talle kätte andmast, siis ei ole tegemist tööraamatu kinnipidamisega. Maakohus leidis, et vastustaja pidas apellandi tööraamatut kinni ajavahemikul 19.04.200709.05.2007. Vastustaja ei ole nimetatud maakohtu seisukohta vaidlustanud. Riigikohus asus 01.11.2006 otsuses nr 3-2-1-76-06 seisukohale, et pärast võlaõigusseaduse jõustumist on

§ 119lg 1 kohaldamise eeldused muutunud.

Tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Seega ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude aluseks on kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Maakohus jättis põhjendatult kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuna apellant ei tõendanud, et ta on saanud kahju seoses tööraamatu kinnipidamisega. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et apellandiga keelduti töölepingut sõlmimast seoses tööraamatu puudumisega. Ringkonnakohtu istungil esitas apellant Tööturuameti Jõgevamaa osakonna 03.07.2007 teate, millega jäeti apellandi töötuna arvelevõtmise taotlus rahuldamata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna apellandil oli tööraamat alates 09.05.2007 käes, siis oli tal võimalus tööraamatut Tööturuameti Jõgevamaa osakonnale esitada. Samas ei nähtu aga apellandi esitatud tõendist, milliseid vajalikke dokumente ta ei esitanud ja milliste vajalike dokumentide esitamata jätmise tõttu tema taotlus läbi vaatamata jäeti. Seega ei ole apellant tõendanud, et tööraamatu puudumise tõttu ei võetud teda töötuna arvele. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, oli apellandil võimalus saada tööraamat vastustajalt ka enne 09.05.2007 ning seega on välistatud põhjusliku seose olemasolu võimaliku kahju tekkimise ja tööraamatu kinnipidamise vahel. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Andra Pärsimägi Maili Lokk 7 Üllar Roostoja