Kostja haigestumise ajal 07.03.2008 on kostja esindaja esitanud kohtule vastuse hageja taotlusele menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja koos sellega ka samasisulise kostja taotluse. Taotlus oli esitatud hilinenult. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et tema haigestumine oleks takistanud esindajaga suhtlemist ja korralduste tegemist menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegseks esitamiseks. Seega oli kostjal võimalik järgida tähtaega esindaja kaudu tegutsedes. Tähtaeg menetluskulude kindlaksmääramiseks avalduse esitamiseks saabus, arvestades puhkepäeva reeglit, 03.03.2008. Kui kostja peab takistuseks menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse tähtaegsel esitamisel enda haigestumist, siis perearsti tõendi kohaselt langes see takistus ära kostja tervenemisega alates 13.03.2008.
lg 2 kohaselt oli kostjal tähtaja ennistamise taotlemiseks aega 14 päeva alates päevast, mil takistus ära langes. Seega pidi kostja esitama menetlustähtaja ennistamise taotluse ja tegema samal ajal ka menetlustoimingu, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (
Kostja esitas kohtule taotluse tähtaja ennistamiseks alles 01.04.2008, seega hilinenult. Õigeks ei saa pidada kohtunikuabi 26.03.2008 määruses avaldatud seisukohta, millega anti kostjale 14-päevane tähtaeg menetlustähtaja ennistamise taotluse esitamiseks alates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Kostja on mööda lasknud seaduses sätestatud menetlustähtaja ja selle ennistamine peab toimuma
Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise taotlemiseks ei saa määrata tähtaega kohtunikuabi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole esitatud vastuväidet selle kohta, et määruskaebuse esitajal oli kogu menetluse ajal kindlustatud esindatus ja määruskaebuse esitajal oli võimalus järgida tähtaega esindaja kaudu tegutsedes. Menetluskulude esitamise tähtaeg oli märgitud kohtulahenditesse, samuti tuleneb see menetlusseadustikust, seega pidi tähtaeg olema teada nii määruskaebuse esitajale kui ka tema esindajale. Kui ka pidada õigeks määruskaebuse esitaja väidet, et tal langes ära takistus esindajaga suhtlemisel 07.03.2008, siis saabus 14-päevane tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaeg 21.03.2008. Seega ei saanud ka kohtunikuabi poolt hiljem, 26.03.2008 antud tähtaeg olla iseenesest põhjuseks (või eksitajaks) tähtaja ennistamise taotluse esitamisega hilinemisel. Tähtaeg ennistamise taotluse esitamiseks oli juba möödunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25. märts 2008, 26. märts 2008 ja 19. mai 2008 määrused tuleb tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu
lg 1, mis annab kohtule õiguse tähtaja määramiseks, arvestades vaid, et see peab olema vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest ning ei tohi olla lühem, kui 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohtu määruses puudub kostjale juhis kooskõlas
lg 2.
lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja seda tõendavad dokumendid. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja (kostja) esindaja sai vastaspoole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte 01.03.2008 ( II kd tl 93). 07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.