KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2636 Haldusasi Vladimir Grigorjevi kaebus AS G4S Ida-Eesti linnatranspordi teenindaja poolt 22.11.2007 tehtud viivistasu otsuse nr VTO 000370 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- märtsi 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Grigorjevi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Vladimir Grigorjev, esindaja Willem Ignatjev Vastustaja (haldusorgan) – AS G4S Ida-Eesti, esindaja Marko Tiirik Kolmas isik – Jõhvi Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Halduskohtu
- märtsi 2008 otsus muutmata. Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Vladimir Grigorjev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada AS G4S Ida-Eesti linnatranspordi teenindaja Aime Käbini poolt 22.11.2007 koostatud viivistasu otsuse nr VTO
- Nimetatud otsusega määrati V. Grigorjevile liiklusseaduse (edaspidi LS) §-ile 501 lg 1 ja 6 tuginedes 480 krooni suurune viivistasu selle eest, et 22.11.2007 kell 15.38 oli sõiduauto Volkswagen registreerimismärgiga XXX XXX pargitud Jõhvi linna tasulisel parkimisalal Rakvere 5 ilma parkimistasu maksmata. Kaebuse kohaselt on Jõhvi kesklinnas püstitatud liiklusmärgid arusaamatud ega vasta liikluseeskirjale. Liiklusmärkide kohaselt ei laiene tasulise parkimise tsoon Rakvere tänaval Agdec Kaubamaja ja Hansapanga osakonna vahele. Ühesuunalist teed ja parkimisala tähistavad liiklusmärgid 521 ja 387 asuvad sõidutee vastaspoolel tänavavalgustuse posti küljes. Tänavavalgustuspostile paigutatud sildike „üks tund tasuta“ on kohalike liikluskorraldajate leiutis ja liikluseeskirja kohaselt võivad tasulisel parkimisalal reguleerida tasuta parkimist vaid liiklusmärgid 872 ja
- AS G4S Ida-Eesti vaidles kaebusele vastu. Vastuse kohaselt ei esine antud juhul ühtegi LS §-ist 50 lg 2 ja Jõhvi Vallavolikogu 19.04.2007 määruse nr 70 §-ist 5 lg 2 tulenevat kaebuse esitamist õigustavat asjaolu. Rakvere tänaval on majade 3 ja 5 juures ühesuunaline liiklus, mistõttu paigaldatud liikluskorraldusvahendid kehtivad kogu tee ulatuses.
- Kolmanda isikuna kaasatud Jõhvi Vallavalitsus vaidles samuti kaebusele vastu. Seisukoha kohaselt võib kaebusest järeldada, et kaebaja sai aru, et viibib tasulisel parkimisalal. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- märtsi 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamatu ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Sõidukite parkimisega seonduv on reguleeritud liiklusseaduses ja selle alusel kehtestatud liikluseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused tasulise parkimise korraldamisel on kehtestatud LS §-is 501 lg 1, 2, 3 ja
- Jõhvi Vallavolikogu 19.04.2007 määrusest nr 70 nähtub, et Rakvere tänava majade 3, 5, 7 ja 9 esine ala on arvatud Jõhvi linna avaliku tasulise parkimisala koosseisu. Kohapeal kinnitavad seda ala algusesse paigaldatud liiklusmärgid 387 ja 578a. Esimesena nimetatu on liikluseeskirja kohaselt mõjualamärk ja tähendab seda, et sellel kujutatud parkimist lubav märk kehtib kogu alal. Teine teeb osutusmärgina teatavaks, millisel ajal ja määrades on parkimine tasuline. Liikluseeskirja lisa 2 kohaselt on just märk 578 see, millega tuleb tähistada tasulist parkimist. Kaebuses nimetatud märgid 872 ja 873 aga on lisateatetahvlid, mis täpsustavad või piiravad liiklusmärgi mõju. Tahvli 873 puudumine ei saa käesoleva juhtumi puhul kuidagi anda alust kaebuse nõude rahuldamisele, sest sellega tehakse teatavaks lubatud pikim parkimiskestus, Jõhvi Vallavolikogu pole aga oma 19.04.2007 määruses nr 70 parkimisaega ühelgi tasulisel parkimisalal piiranud. 2 Liikluseeskirja liiklusmärke käsitlevas lisas 2 ei sisaldu märke, mis tähistaks otseselt parkimiskella kasutamise või muul viisil parkimisaja märkimise kohustust. Ka sellekohane selgitus on selles lisas toodud vaid asjasse mittepuutuvate parkimiskestust tähistava osutusmärgi 577 ja lisateatetahvli 873 juures. Muude tasulist parkimist reguleerivate märkide puhul tuleb seega lähtuda liiklusseadusest, mille §-is 501 lg 4 ja 41 on sõnaselgelt kehtestatud, et parkimistasu tuleb maksta enne või vahetult pärast parkimise alustamist, kui aga mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil sõiduki esiklaasil või armatuurlaual teada andnud, tekib tal parkimistasu maksmise kohustus alles 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Seega tuleneb parkimise algusaja teatavaks tegemise kohustus otseselt kõigile liiklejaile täitmiseks kohustuslikust liiklusseadusest. Arusaamatud ja õigusaktide sätetest mittetulenevad on kaebuse esitaja väited selle kohta, et tasulise parkimise ala laienes vaid tee paremale poolele, et ühesuunalist liiklust tähistav märk 521 on parkimisala tähistava märgiga 387 vastuolus ning parkimisala tähistava märgi juures peavad olema ka parklat ja parkimiskorda tähistavad märgid 575a ja 576c. Liikluseeskirja §-is 141 kehtestatu kohustab küll üldreeglina parkima sõiduki asulas sõidutee paremale poolele, kuid lubab seda ühesuunalise tee puhul teha ka vasakul poolel. Seega ei välista ühesuunalist liiklust tähistav märk parkimist tee kummalgi poolel ega saa ka vähimalgi määral parkimisala märgiga vastuolus olla. Osutusmärgid 575 ja 576 tähistavad parklat ja selles kehtivat parkimise korda. Antud juhul on parkimist tähistav märk kogu ala suhtes kehtival mõjuala märgil 387 olemas ning liikluseeskirja §-is 148 kehtestatu võimaldab ka olukorda, et parkimiskohad pole tähistatud. Kaebaja poolt esitatud fotodelt ei nähtu vallavolikogu otsuse kohast ühe tunni pikkust tasuta parkimist. Kuna kaebaja oma parkimise algusaega ettenähtud korra kohaselt ei märgistanud, ei tekkinud tal tasuta parkimise õigust ja tema nõude lahendamise seisukohalt pole tähendust, kas ja kuidas oli see asjaolu liiklejatele teatavaks tehtud. LS § 502 lg 1 kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimise aeg on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või paigaldatud. Käesolevas asjas pole vaidlust selles, V. Grigorjev parkis talle kuuluva sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX 22.11.2007 kell 15.38 Jõhvi linnas Rakvere tänaval alal, mis on määratletud tasulise parkimise alana, kuid ei tasunud parkimistasu ega paigutanud sõidukile ka parkimisaja algust tähistavat parkimiskella või muud kirjalikku teavet. Seega ei laienenud talle tasuta parkimise aeg, parkimise järelevalvet teostanud isik oli õigustatud viivistasu määrama ega pidanudki vastavasse otsusesse parkimise kestust ning selle alguse ja lõpu aegu märkima. Kuna kaebaja saab töövõimetuspensioni ega tööta, siis on põhjendatud kohaldada HKMS § 92 lg 10 ning jätta AS G4S Ida-Eesti kulud ligikaudu pooles ulatuses tema enda kanda ja mõista V. Grigorjevilt välja vaid 3500 krooni. Vaidlus tuleneb AS G4S Ida-Eesti tavapärasest tegevusest, mille jaoks polnud nii suures ulatuses õigusabi teenuse väljast ostmine tingimata vajalik. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- V. Grigorjev esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- märtsi 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse või asja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on otsus ebaobjektiivne. Otsusega püütakse õigustada kohaliku omavalitsuse poolt ebarahuldavalt organiseeritud liikluskorraldust, tasulise parkimiskorra reguleerimiseks ebaõigesti valitud ja püstitatud liiklusmärke, mis ei ole üheselt tõlgendatavad. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud liiklusmärkide tähendusi (eriti 873). Liikluseeskirja kohaselt liiklusmärk 873 (parkimisaja piirang) tähistab lubatud pikimat parkimiskestust ning parkimise algus peab olema 3 kontrollijale selgesti nähtavaks tehtud. Liiklusmärk 577 kohustab kasutama parkimiskella. Väide, et Jõhvi kesklinnas ei ole parkimisaeg piiratud, on kohatu. Vastavalt tahvlile „üks tund tasuta“ on üle 1-tunnine tasuta parkimisaeg selgelt piiratud, mistõttu liiklusmärkide 873 ja 577 puudumine ei ole õigustatud; 2) on jäetud tähelepanuta Jõhvi kesklinnas liikluseeskirjale mittevastava märgiga tasuta parkimise reguleerimine. Liiklusmärgid on kehtestatud liikluseeskirjaga ja kooskõlas Euroliidu nõuetega ning peavad olema üheselt arusaadavad kõikide liikmesriikide sõidukijuhtidele, sõltumata suhtlemiskeelest. Liikluseeskiri ei tunne Jõhvi kesklinnas paigaldatud liiklusmärki „Üks tund tasuta“, mistõttu märk on kehtetu ja sõidukijuhtide poolt täitmisele ei kuulu; 3) on jäetud otsuses märkimata kaebuse esitaja kasuks ilmnenud asjaolud. Kohtuistungil tuvastati asjaolu, et vaidlusalusel kohal tasulist parkimist reguleeriva liiklusmärgina puudub parkimiskella kasutamist kohustav liiklusmärk. Seega jääb arusaamatuks, kes on kohustatud pidama parkimisaja üle arvestust - kas parkija või liikluskontrolör. Liikluseeskirjaga on see asjaolu sätestatud ja mõistetav üheselt. Tallinnas, Soomes ning teiste välisriikide linnades on parkimiskella kasutamise kohustus kehtestatud vastava liiklusmärgiga. Vastustaja ja kolmas isik ei ole vastu vaielnud V. Grigorjevi poolt kohtule esitatud fotode vastavusest tegelikule olukorrale, mis tõendab, et tasuline parkimine Jõhvi linnas on korrastamata ning volikogu otsusele mittevastav; 4) on jäetud tähelepanuta, et AS G4S poolt väidetav õigusrikkumine ei ole tõendatud. Siiani ei ole teada, kui palju V. Grigorjev ületas lubatud ühetunnist tasuta parkimisaega, mis tingis trahvimise. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-9-07 märkinud, et võimalikud probleemid tegeliku parkimise alguse aja tuvastamisel on haldusorganil võimalik lahendada parkimisjärelevalve parema korraldamise või täiendavate tehniliste lahenduste teel, koormamata sealjuures parkijat ebamõistlikult.
- AS G4S Ida-Eesti linnatranspordi teenindaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- märtsi 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige väide, et kohtuotsus on ebaobjektiivne ja puudulik. Halduskohus on oma otsuses põhjalikult analüüsinud menetlusosaliste väiteid liiklusmärkide (sh nr 873 ja nr 577) paigaldamise, kehtivuse ja liikluseeskirjale vastavuse kohta. Otsus on põhjendatud ja tugineb kohtuistungil uuritud tõenditele; 2) on iseenesest õige väide, et sõidukijuht ei ole kohustatud täitma liikluses märke, mida ei näe ette liikluseeskiri, kuid see ei anna alust otsuse tühistamiseks. Vaidlusalusele alale oli paigaldatud liiklusmärk nr 387 koos lisatahvliga 578a, s.o tasuline parkimine koos nädalapäevade, kellaaegade ja parkimise ühe tunni tasu suuruse äranäitamisega. Märk 872a oli kantud märgile nr 387 (parkimisala), mis ei ole keelatud ühegi õigusaktiga. Parkimisala märk annab teada, et sõidukiga sisenetakse tasulise teenuse alasse. Märgile nr 387 kantud tekst „üks tund tasuta“ on abistava iseloomuga; 3) on asjakohatu väide selle kohta, et kohus jättis otsuses märkimata kaebuse esitaja kasuks ilmnenud asjaolud. Halduskohus on oma otsuses piisavalt kajastanud menetlusosaliste asjakohaseid väiteid ja põhjendusi. Halduskohtus puudus vaidlus Jõhvi kesklinnas parkimise korraldamise üle; 4) on väidetav õiguserikkumine tõendatud toimikus olevate tõenditega - viivisetasu otsusega ja menetlusosaliste seletustega. Viide Riigikohtu lahendile ei ole asjakohane, kuna antud asjas puudub vaidlus parkimisjärelevalve korraldamise või täiendavate tehniliste lahenduste üle.
- Kolmas isik Jõhvi Vallavalitus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- märtsi 2008 otsuse muutmata jätmist. 4 Vastuväidete kohaselt: 1) on Rakvere tänavale paigaldatud liiklusmärk 387 koos lisatahvliga 578a - tasuline parkimine (osutusmärk, sinisel põhjal) koos nädalapäevade, kellaaegade ja parkimise ühe tunni tasu suuruse äranäitamisega. Märk 872a (tasulised teenused, valgel taustal) on kantud märgile 387 (parkimisala), mis ei ole keelatud ühegi õigusaktiga. Seega parkimisala märk annab ühtlasi teada, et sõidukiga sisenetakse tasulise teenuse alasse, mis tähendab, et märgil osutatav teenus (antud juhul parkimine) on tasuline. Märgile 387 kantud tekst „üks tund tasuta“ on sisult juhti abistava ja teavitava tähtsusega. Juhtidele on üles seatud ka parkimise korraldust selgitavad infostendid. Kui tekstist mittearusaamise põhjuseks on näiteks eesti keele mittetundmine, siis on see juhi probleem; 2) on eksitavad ja arusaamatud väited parkimispiletite ja parkimiskellade soetamisega seonduvalt; 3) ei oma asjas tähtsust asjaolu, palju apellant ületas lubatud ühe tunnist tasuta parkimisaega. Asjas omab tähtsust see, et apellant ei fikseerinud kehtestatud korras parkimise algusaega, mis välistab ka lubatud tasuta parkimisaja ületamise fikseerimise võimaluse. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-9-07 rõhutatakse samuti asjaolu, et kui isik on fikseerinud parkimise algusaja, saab ta seetõttu ka kasutada tasuta parkimise õigust seaduses või kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud ulatuses. Parkimise algusaja fikseerimine kirjalikult, parkimiskella abil või muul viisil ei koorma parkijat ebamõistlikult.
- V. Grigorjevi täiendava seisukoha kohaselt on vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad paljasõnalised ja V. Grigorjevi süü tõendamata. Isiku poolt süü omaksvõtmine ei vabasta selle tõendamise kohustusest menetlusseaduse nõuete kohaselt. Tuleb arvestada ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-86-07 esitatud seisukohta, et karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on vastuolus põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lg 1 esimesest lausest ja PS §-ist 10 tuleneva nõudega, et riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse alusel. Vastustaja, AS G4S Ida-Eesti linnatranspordi teenindaja, on eraõiguslik juriidiline isik analoogselt viidatud Riigikohtu otsuses nimetatule, kellele on delegeeritud isiku trahvimise õigus ebaseaduslikult. Seega on V. Grigorjevit trahvitud ebaseaduslikult, eraõigusliku juriidilise isiku poolt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- märtsi 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Halduskohtu selgitused liiklusmärkide tähenduste kohta on õiged ning apellatsioonkaebuses väidetu ei anna alust asuda teisele seisukohale kui halduskohus. Siinkohal on apellant leidnud, et liiklusmärkide 873 ja 577 puudumine ei ole õigustatud. Apellatsioonkaebuses nimetatud märk 873 on lisateatetahvel, mis täpsustab või piirab liiklusmärgi mõju. Tahvli 873 puudumine ei saa käesoleva juhtumi puhul kuidagi anda alust kaebaja nõude rahuldamisele, sest sellega tehakse teatavaks lubatud pikim parkimiskestus, Jõhvi Vallavolikogu pole aga oma 19.04.2007 määruses nr 70 parkimisaega ühelgi tasulisel parkimisalal piiranud. Piiratud on küll tasuta parkimisaeg, kuid parkimisaeg tervikuna ei ole piiratud. 5 Liikluseeskirja liiklusmärke käsitlevas lisas 2 ei sisaldu märke, mis tähistaks otseselt parkimiskella kasutamise või muul viisil parkimisaja märkimise kohustust. Ka sellekohane selgitus on selles lisas toodud vaid asjasse mittepuutuvate parkimiskestust tähistava osutusmärgi 577 ja lisateatetahvli 873 juures.
- Asja materjalidest nähtuvalt on Rakvere tänavale paigaldatud liiklusmärk 387 koos lisatahvliga 578a - tasuline parkimine (osutusmärk, sinisel põhjal) koos nädalapäevade, kellaaegade ja parkimise ühe tunni tasu suuruse äranäitamisega. Märk 872a (tasulised teenused, valgel taustal) on kantud märgile 387 (parkimisala), mis ei ole ühegi õigusaktiga keelatud. Seega parkimisala märk annab ühtlasi teada, et sõidukiga sisenetakse tasulise teenuse alasse, mis tähendab, et märgil osutatav teenus (antud juhul parkimine) on tasuline. Märgile 387 kantud tekst „üks tund tasuta“ on sisult juhti abistava ja teavitava tähtsusega. Sellisel kujul paigaldatud märgid on üheselt arusaadavad ja selged.
- Liiklusseaduse § 501 lg 4 sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Parkimistasu maksmist Jõhvi linnas tasulistes parkimispiirkondades reguleerib Jõhvi Vallavolikogu
- aprilli 2007 määrus nr 70 "Parkimistasu kehtestamine Jõhvi linnas", mille punkti 4.
- kohaselt juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 1 tunni möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega nii Liiklusseaduse kui vallavolikogu määruse nr 70 viidatud sätetest ei tule isikule parkimiskella kasutamise kohustust. Parkimise algusaja võib mootorsõiduki juht teada anda ka kirjalikult. Seetõttu on arusaamatu apellandi väide, et tema kasuks tuleb tõlgendada asjaolu, et tasulist parkimist reguleeriva liiklusmärgina puudub parkimiskella kasutamist kohustav liiklusmärk. Ennast õigustavad on apellandi väited selle kohta, et Jõhvi Vallavalitsusel puudus leping parkimistasu maksmiseks mobiiltelefoni kaudu, trahvimise ajal oli raskusi parkimiskella soetamisel ning puudusid parkimistasu automaadid. Juba eelnevalt märgitu kohaselt ei ole vajalik fikseerida parkimisaja algus parkimiskella abil, piisab ka parkimise algusaja kirjalikust fikseerimisest. Seda asjaolu, et parkimistasu automaadid puudusid, ei ole apellant esitanud halduskohtule ja seetõttu ei ole seda väidet ka uuritud esimese astme kohtus. Arvestades apellandi poolt halduskohtule esitatud põhjendusi (liiklusmärgid olid ebaõigesti paigaldatud ja olid mittekehtivad), millest nähtub, et tal ei olnudki soovi parkimise eest tasuda, siis ei ole asjakohased apellandi põhjendused selle kohta, et ta ei saanud parkimise eest tasuda.
- Asjakohatu on apellandi väide, et vastustaja ei ole tõendanud apellandi poolt õiguserikkumise toimepanemist ja sellega seotud asjaolusid. Liiklusseaduse § 502 lg 2 näeb parkimistasu mittekohase tasumise tagajärjena viivistasu määramise. Viivistasu näol ei ole formaalselt ega ka materiaalselt tegemist karistusega. Seetõttu ei kuulu siin kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted ning formaalselt määratletud täpse teokoosseisu puudumine või selle teokoosseisu ebarahuldav formuleerimine ei välista iseendast maksuõigusliku tagajärje saabumist.
- Apellandi väite kohaselt on karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule vastuolus põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lg 1 esimesest lausest ja PS §-ist 10 tuleneva nõudega, et riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse alusel ning kuna AS G4S Ida-Eesti linnatranspordi teenindaja on eraõiguslik juriidiline isik, siis on apellanti trahvitud ebaseaduslikult eraõigusliku juriidilise isiku poolt. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole viivistasu näol formaalselt ega ka materiaalselt tegemist karistusega ning seetõttu ei saa rääkida ka apellandi karistamisest eraõigusliku juriidilise isiku poolt ja apellandi viide Riigikohtu
- mai 2008 otsusele nr 3-1-1-86-07 on asjakohatu. 6
- Halduskohus on õigesti menetluskulude jagamise arvestanud seda, et HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning haldusasjas peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust, on halduskohus lugenud vastustaja poolt kantud põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks 3500 krooni ja selle kaebajalt välja mõistnud. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selles osas kohtuotsuse tühistamisele.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude dokumente ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 7 Viivi Tomson