Obsah (11)

§ 416§ 142§ 472§ 307§ 407§ 444§ 468§ 138§ 162§ 173§ 174

2-08-11039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile 1 2-08-11039 ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 25.03.2008.a esitas SOÜ kohtule hagi AK`i vastu võlgnevuse 1 206 848,86 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.04.2006.a tähtajalise laenulepingu. Lepingu punktist 1 tulenevalt võttis kostja endale kohustuseks võimaldada hagejal omandada lepingu punktis 5 nimetatud korteriomandid ja parklakohad, milleks kostja oli kohustatud tegema eelnevaid toiminguid. Nimetatud toimingute finantseerimiseks andis hageja kostjale laenu 2 000 000,00 krooni. Lepingu punkti 2 kohaselt kohustus hageja väljastama laenu kostja pangakontole Hansapangas. Hageja väljastas laenu summas 2 000 000,00 krooni kostja arveldusarvele 22.04.2006.a. Lepingu punktist 3 tulenevalt kohustus kostja tagastama laenu koos intressiga 25% aastas hiljemalt 30.09.2006.a. 19.07.2006.a sõlmisid hageja ja kostja Lepingu lisa nr 1. Lepingu lisa punkti 2 kohaselt lepiti kokku, et hageja kannab laenuna kostja pangakontole 1 000 000,00 krooni 2 pangapäeva jooksul alates lepingu lisa allkirjastamisest. Laenu tagastamise tähtaeg tulenes seejuures lepingu punktist 3 ja oli 30.09.2006.a. Lepingu lisa punkti 3 kohaselt muutsid hageja ja kostja Lepingu punkti alljärgnevas sõnastuses: kostja võtab endale kohustuseks võimaldada hagejal omandada Lepingu punktis 5 nimetatud korteriomand ja parklakohad, milleks kostja kohustus tegema eelnevaid toiminguid. Nimetatud toimingute finantseerimiseks annab hageja kostjale laenu 1 000 000,00 krooni. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja tasunud hagejale 31.07.2006.a summas 1 000 000,00 krooni. Kostja ei ole hageja ees Lepingust tulenevaid nõudeid täitnud ega ole üles näidanud initsiatiivi, et hagejale võlga tasuda. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja kohustatud tasuma hagejale intresse kokku 206 848,86 krooni (intress arvestatud perioodil 23.04.2006.a kuni 30.09.2006.a). Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud seisuga 19.03.2008.a seadusest tulenevalt viivist kokku 191 837,92 krooni (viivis arvestatud perioodil alates 01.10.2006.a kuni 19.03.2008.a). Seega palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 206 848,86 krooni (sh laenusumma ja intress) ning viivised laenulepingu tähtaegselt täitmata jätmise eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks

§ 307

lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 26.05.2008.a kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 2 2-08-11039 Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 407lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1 206 848,86 krooni (sh laenusumma 1 000 000,00 krooni ja intress 206 848,86 krooni) ning seisuga 19.03.2008.a viivised 191 837,92 krooni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjalt.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 3