TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-07-1673 Määruse kuupäev 21.11.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ TNK Eesti kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007.a korralduse nr 9-1/7468 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 21.11.2007 Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Lõpetada menetlus OÜ TNK Eesti kaebuses Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007.a korralduse nr 9-1/7468 tühistamise nõudes;
- Kohtukulud jätta poolte endi kanda;
- Määrus saata menetlusosalistele. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud OÜ TNK Eesti esitas 17.07.2007.a Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskusele 2007.a juunikuu tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni. Maksu -ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007.a korraldusega nr 9-1/7468 anti OÜ-le TNK Eesti 10 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks esitatud deklaratsioonis. Korralduse kohaselt ei ole tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil olevate andmete õigsust kinnitatud maksukohustuslase allkirjaõigusliku esindaja poolt allkirjaga. Allkirja asemel on vaid neli risti. Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus asus seisukohale, et nelja risti sisulise tähenduse osas ei ole maksukohustuslane esitanud usaldusväärset kinnitust selle kohta, et tegu on OÜ TNK Eesti allkirjaõigusliku esindaja allkirjakujutisega, mistõttu luges maksuhaldur, et maksukohustuslase poolt on täitmata deklaratsiooni allkirjastamise kohustus. OÜ TNK Eesti esitas 23.08.2007.a Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007.a korralduse nr 9-1/7468 tühistamiseks. 10.09.2007.a saabus kohtusse vastustaja Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse taotlus, milles paluti ülalnimetatud haldusasjas menetlus lõpetada põhjusel, et vastustaja on 1 ise kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistanud. Taotluses paluti jätta kohtukulud poolte endi kanda, kuivõrd vaidlustatud korralduse andmise ajal ei olnud veel OÜ TNK Eesti juhatuse liikmele Raivo Paalale väljastatud ID-kaarti, millel on tema allkiri neli risti, kuid sellekohase dokumendi saamisel ei ole Raivo Paala esitanud seda maksuhaldurile, vaid on kaebusega pöördunud kohtusse ning maksuhaldur sai sellekohase dokumendi olemasolust teada alles halduskohtust saabunud kaebuse ja selle lisade kättesaamisel 30.08.2007.a. Seega esineb vastustaja hinnangul maksukohustuslase käitumises pahatahtlikkust. 20.09.2007.a saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus vastustaja taotlusele, milles märgitakse, et ei nõustuta menetluse lõpetamisega ega vastustaja ettepanekuga kohtukulude jaotamise osas. Kaebuse esitaja leidis, et OÜ TNK Eesti ei ole käitunud pahatahtlikult, sest isikul ei ole kohustust enne kohtusse pöördumist kaitsta oma õigusi haldusorgani poole pöördudes. Tartu Halduskohus kohustas oma 20.09.2007.a kirjaga kaebuse esitajat selgitama kohtule, milles seisneb kaebuse esitaja põhjendatud huvi haldusasja läbivaatamiseks, kui haldusakti andja on ise vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud. Kohus selgitas, et kui kaebuse esitaja ei põhjenda oma huvi haldusasja läbivaatamiseks, lõpetab kohus asja menetluse. 01.10.2007.a saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus Tartu Halduskohtu 20.09.2007.a kirjale. Vastuses esitati taotlus kaebuse muutmiseks ning paluti kohtul tuvastada Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007.a korralduse nr 9-1/7468 õigusvastasus. Samuti taotleti kohtukulude väljamõistmist summas 2000 krooni ja esitati mittevaralise kahju nõue summas 50 000 krooni. Vastuses taotleti samuti Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tunnistamist osaliselt vastuolus olevaks Põhiseaduse §-ga 12 lg-ga 1 põhjusel, et vastav õigusnorm ei võimalda juriidilistel isikutel taotleda mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja leidis, et nimetatud taotluste esitamisega on põhjendatud tema huvi haldusasja menetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohtu 01.10.200.a kirjaga palus kohus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusel esitada kohtule seisukoht, kas vastustaja nõustub kaebuse muutmisega ja kas kaebuse esitajal on vastustaja arvates põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks. 08.11.2007.a saabus kohtusse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse seisukoht kaebuse muutmise taotluse osas, milles vastustaja märgib, et ei nõustu kaebuse muutmisega ning palub haldusasja menetlus lõpetada. Esimese astme kohtu seisukoht HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kohus on seisukohal, et menetlus OÜ TNK Eesti kaebuses Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 24.07.2007.a korralduse nr 9-1/7468 tühistamiseks kuulub lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise, kohtukulude väljamõistmise ja mittevaralise kahju nõude esitamisega ei ole põhjendatud OÜ TNK Eesti huvi haldusasjas nr 3-07-1673 menetluse jätkamiseks. Kohus nõustub vastustaja väitega, et asjaolu, et vastustaja tunnistas vaidlusaluse korralduse 06.09.2007.a otsusega alates asjaolude muutumisest kehtetuks, ei muuda 24.07.2007.a antud korraldust õigusvastaseks, sest korralduse andmise hetkel ei olnud kaebuse esitaja 2 seaduslikule esindajale Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt väljastatud veel ID-kaarti nr A
- Seega ei olnud maksuhalduril võimalik tuvastada, kas deklaratsioonidele oli alla kirjutanud kaebuse esitaja allkirjaõiguslik esindaja. Samuti ei saa olla kohtukulude väljamõistmise taotluse esitamine põhjendatud huviks menetluse jätkamiseks. Kohus on seisukohal, et puudub vajadus ja mõistlik põhjendus vaidlemaks iseseisvalt otsuse põhjendava osa üle, mis ei mõjuta isiku õiguseid ega kohustusi. Riigivastutuse (RvastS) seadus ei näe ette mittevaralise kahju tekkimise võimalust juriidilisele isikule. Kohus on seisukohal, et RvastS § 9 lg 1 ei ole vastuolus PS § 12 esimese lausega. Ka nõuab kahju hüvitamise taotluse esitamine RvastS-i alusel seda, et isikul on kahju juba tekkinud. Kohtule esitatud materjalide alusel ei ole alust arvata, et kaebuse esitajale oleks kahju juba tekkinud. Riigikohtu 27.03.1997.a kohtuotsuse nr 3-2-1-35-97 kohaselt laienevad Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused Põhiseaduse § 9 lg 2 kohaselt juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, seega õiguslik abstraktsioon. Kolleegium leidis, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et nii senise kohtupraktika kui ka kehtiva õiguse kohaselt ei ole juriidilistel isikutel õigust nõuda RvastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitist, sest mittevaralise kahju tekkimine on omane vaid füüsilisele isikule ning kahju hüvitamise taotluse esitamisel on eelduseks, et kahju peab olema tekkinud, ning seeläbi on põhjendamatu jätkata haldusasja menetlust. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja on kaebuse muutmise taotluses märkinud, et on teinud kulutusi õigusabile 2000 krooni ulatuses, kuid ei ole kuludokumenti kohtule esitanud. Tartu Halduskohtu 01.10.2007.a vastavasisulisele järelepärimisele ning nõudele õigusabikulude arve esitada kaebuse esitaja vastanud ei ole. Seega jätab kohus kohtukulud menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kaebuse esitaja on kaebuse muutmisel ja mittevaralise kahju nõude esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu summas 1500 krooni. Kohus selgitab, et riigilõivu tagastamiseks on kaebuse esitajal vajalik kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Kohus selgitab, et HKMS § 24 lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Roby Koik Kohtunik 3