lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.
lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kohus osutab, et
§-st 642 lg 1 nähtub, et määravaks ajaks töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel on töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko tellijale ülemineku hetk. Üldise põhimõtte kohaselt peab tellija, kui ta soovib töövõtja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada, lisaks
§-s 641 nimetatud puuduse olemasolule tõendama ka puuduse eksisteerimist töö üleandmise hetkel. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, kas töö üleandmise ajal oli kostja poolt vahetatud hammasrihm paigaldatud ühe hamba võrra hilisemalt. Uurinud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et töö vastuvõtmise ajal oli hammasrihm asetatud ühe hamba võrra hilisemalt. Asja materjalidele lisatud OÜ KAOK teatest (tlk 4) nähtub, et kui hageja 13.09.2004.a. sõiduki xxx töökotta tõi siis selgus, et nukkvõlli märk oli ühe hamba võrra hiline. 3 Tunnistajana ülekuulatud MM ütlustest nähtub, et tema mäletamist mööda kui auto OÜ-sse KAOK toodi oli mootor komplektne, mootorit ei olnud üritatud selleks hetkeks avada. Nende tõenditega on kohtu arvates tõendatud, et ajal kui auto toodi OÜ-sse KAOK oli hammasrihm ühe hamba võrra hilisema asetusega, kuid need ei tõenda et sama puudus oli töö üleandmise vastuvõtmise ajal. Tunnistaja AB`i ütlustest nähtub, et septembri alguses helistas tundmatu klient (helistamise ajal nime ei avaldanud) AS-i AA ka küsis, kas teostatakse auto kapitaalremonti, kui keps on murdunud. Kuna helistaja oma nime ei avaldanud, siis soovitati pöörduda spetsiaalse firma poole, kes mootoreid remondib. Mõned päevad hiljem selgus, et helistajaks oli olnud OÜ J poolt RP. Kostja on asjas osutanud, et seda, kas keps on murdunud või mitte saab kindlaks teha vaid mootorit avades, sellele asjaolule ei ole hageja asjas vastu vaielnud. Ühtegi mõistlikku selgitust, kuidas sai hagejal olla teada, et murdunud on keps, kui mootorit ei avatud, asjas esitatud ei ole. Mõistlik seletus puudub ka sellele, miks peale mootori avariid ei teavitatud sellest kohaselt AS-i A A . Asja materjalidest nähtub, et auto seisis kõigepealt peale avariid mitu nädalat hageja valduses ja seejärel viidi teise firmasse OÜ-sse KAOK, kusjuures viies sõiduki OÜ-sse KAOK oli hageja sooviks millegipärast soov, et kontrollitakse üle just mootoririhma märgid. Seda, et hageja sooviks oli üle kontrollida mootoririhma märgid, aga mitte selgitada välja üldiselt mis on mootoriga /autoga juhtunud, tõendab asja materjalide juurde lisatud OÜ KAOK teatis (tlk 4) ja poolte töötajate kirjavahetus (tlk 111). Asjaolu, et hageja poolt kostjale etteheidetud puudus ei saanud esineda töö vastuvõtmise ajal, on kohtu arvates tõendatud ka sellega, et asja materjalidele lisatud asjatundjate ja ekspertide arvamusest nähtub, et sellise puuduse olemasolu oleks pidanud sõiduki kasutamisel olema äratuntav. Asja materjalidele lisatud asjatundja AL arvamusest (tlk 83) nähtub, et ühe hamba võrra hilisemalt paigaldatud hammasrihm viib praktiliselt kohesele mootori purunemisele, ekspertide JS, AKja ÜM`i arvamuse (tlk 107) kohaselt oleks sellise puuduse olemasolul mootori käivitamine märgatavalt halvenenud, mootori võimsus oleks langenud ja kütuse kulu suurenenud. Asjas ülekuulatud ABi ütlustest nähtub, et kui rihm on pandud ühe hamba võrra hilisemalt käivad klapid vastu kolbe, see, et klapid võivad sellise puuduse korral vastu kolbe käia nähtub ka RP`i ütlustest. Asjatundjate ja ekspertide arvamused lahknevad selles osas, mis oleks mootoriga pidanud juhtuma sõiduki kasutamisel, juhul kui hageja väidetud puudus oleks esinenud, kuid kohtu arvates on veenvalt tõendamist leidnud, et ühe hamba võrra hilisemalt paigaldatud hammasrihma korral oleks pidanud sõiduki kasutamisel (sõiduk oli peale hammasrihma vahetust läbinud üle 2000 km) olema äratuntav, et mootor ei tööta korralikult. Asjas puudub vaidlus, et peale hammasrihma vahetust 13.08.2004.a. ei teavitatud kostjat et mootoril on mingi probleem, kuigi samal autol teostati 27.08.2004.a. kostja juures piduriklotside vahetus. Kohtu arvates lisab seisukohale, et hammasrihma asetus ei olnud vale töö üleandmise ajal, veenvust ka ekspert JS`a arvamus, mille kohaselt ei saanud ekspertiisiks esitatud hammasrihm olla paigaldatud kostja poolt, kuna see oli praktiliselt uus, polnud isegi tahmane. Ekspert on avaldanud arvamust, et ekspertiisiks esitatud rihmaga ei ole isegi 1000 km sõidetud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et puudus mille olemasolu hageja kostjale ette heidab, oli töö üleandmise ajal olemas. Kohus peab siiski vajalikuks käsitleda ka asjaolu, mis võis viia mootori purunemiseni. Asja materjalidele lisatud asjatundjate ja ekspertide arvamused lahknevad. Asja materjalidele lisatud asjatundjate E M ja R P (tlk 58-59) arvamuse kohaselt oli xxx mootori ühe silindri klappide ja kolvi purunemise põhjuseks asjaolu, et mootori töötamisel väljalaskeklappide pikaajaline vastu kolbe puutumine (tagumine) põhjustas mootori väljalaskeklapi sääre väsimuspurunemise ja mootori ülejäänud detailide purunemise. Asja materjalidele lisatud OÜ KAOK arvamuse (tlk 55) kohaselt põhjustab diiselmootoritel nukkvõlli märgi ühe hamba võrra hilisem asetus üldjuhul kolbide ja väljalaskeklappide omavahelise kokkupuutumise ja hilisema detailide purunemise, nukkvõlli märgi hilinemine kahe või enama hamba võrra põhjustab mootori kohese purunemise. Asja materjalidele lisatud 4 asjatundja AL`u arvamuse (tlk 82-83) kohaselt on tehniliselt võimalik xxx mootori väljalaskeklappide kontakt kolvipõhjadega olukorras, kus nukkvõlli märk on ühe hamba võrra hilisem. Samas avaldab asjatundja arvamust, et ühe hamba võrra hilisemalt paigaldatud hammasrihm viib praktiliselt kohesele mootori purunemisele, millele eelneb tugev metalne heli. Asja materjalidele lisatud ekspertide JS, AK ja ÜM`i arvamuse (tlk 106-107) kohaselt põhjustas sõiduki xxx mootori purunemise asjaolu, et ühe silindri sisselaskeklapi klapipea eraldus klapisäärest väsimusprao tõttu, eraldunud klapipea võis kiiluda kolvi ja väljalaskeklapi vahele, takistades hetkeks nukkvõlli pöörlemist ja põhjustades sellega nukkvõlli „mahajäämuse“, mootori edasisel töötamisel kolb tema peal oleva võõrkehaga (klapipeaga) purustas väljalaskeklapi ja purunes ka ise. Ekspert JS avaldas tema ülekuulamisel, et ühe hamba võrra hilisemaks pandud nukkvõlli puhul ei ole võimalik kolbide ja klappide kokkupuude. Ekspert ÜM avaldas tema ärakuulamisel, et niipalju kui tema kirjandust uuris, ei nähtunud sealt, et ühe hamba võrra hilisemaks pandud nukkvõlli korral oleks võimalik kokkupuude kolviga. Ekspert JS`a selgituste kohaselt olid löökide sügavused kolbide põhjal suhteliselt väikesed ning pikemaajaliselt ei saanud klapid kolvi põhjaga olla kokku puutunud, kuna väljalaskeklapil ei esinenud klapi tööpinna viskumist klapi telje suhtes. Arvestades asja materjalidele lisatud asjatundjate ja ekspertide arvamusi ja täiendavaid selgitusi, leiab kohus, et veenvamalt on tõendamist leidnud, et antud mootori purunemist ei põhjustanud väljalaskeklappide puutumine vastu kolbe. Sellele viitab kohtu arvates ka ekspertide JS, AK ja ÜM`i arvamus sisselaskeklapi ja väljalaskeklapi ajalise purunemise kohta. Ekspertide arvamusest (tlk 107) nähtub nimelt, et ühel sisselaskeklapil on klapipea eraldunud klapisäärest, ühel väljalaskeklapil on klapisäär murdunud kahest kohaselt. Ekspert JS selgitustest nähtub, et kui väsimusprao tõttu oleks purunenud väljalaskeklapp, siis sisselaskeklapil oleks olnud väga vähe võimalusi terveks jääda, sest kui eeldada, et väljalaskeklapp purunes varem, siis kõik purunenud detailid oleksid pidanud samamoodi sisselaskeklapi purustama, kuna aga väljalaskeklapp oli tervem, purunes ta rohkem. Asja materjalidele lisatud asjatundja R P 07.11.2007.a. arvamusest nähtub, et oma seisukoha kujundamisel on ta võtnud aluseks ka OÜ KA arvamuse. Arvestades asjaolu, et sama asjatundja on esitanud ka 13.01.2005.a. arvamuse (tlk 58-59), leiab kohus, et tema lõpptulemusel ekslik järeldus mootori purunemise asjaolude kohta tulenebki sellest, et ta on lähtunud eeldusest, et nukkvõlli märk oli ühe hamba võrra hilisema asetusega välistades sellega võimaluse, et mootori purunemise võisid põhjustada muud asjaolud. Hageja on leidnud, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ning seetõttu tekkis tema asjale kahju.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus osutab, et töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseks on käesoleval juhul
lg 1 kohaselt töövõtulepingu mittenõuetekohane täitmine (mis väljendub tehtud töö mittevastavuses lepingutingimustele) ja töövõtja vastutus mittenõuetekohase täitmise eest. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostja poolt mittenõuetekohane töö teostamine. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks ka 3304 krooni, mille hageja kulutas asjatundja arvamuse saamiseks enne kohtumenetlust.
lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas ka kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 5 Eelnimetatud sätte kohaselt hõlmavad kulud kahju kindlakstegemiseks ka kulutusi, mis on vajalikud võimaliku lepingurikkumise kindlakstegemiseks, sh. mõistliku suuruses asjatundjakulud. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud summat asjatundja arvamuse saamiseks, kuna antud asjas leidis kohus, et esitatud asjatundja arvamus ei tõenda veenvalt hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Eelpooltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja kohtukulud moodustavad vastavalt nimekirjale õigusabikuludest summas 16 765 krooni. Arvestades vaidluse olemust, asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus juhindudes TsMS §-st 60 ja 61, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 2 100 krooni. Ülejäänud poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. Krista Kirspuu Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.