) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas kostjale arved, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 922.10 krooni, sissenõutavaks muutunud viivisevõlg 1 099.86 krooni. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat on hageja vähendanud viivisevõlga ning palub kostjalt välja mõista viivist põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 921.10 krooni. Põhjusel, et Rahvastikuregistri andmed kostja elukoha kohta on puudulikud ning hagejal ei õnnestunud kostja elukohta kindlaks teha, toimetas kohus kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 317. Avalikult kättetoimetatava menetlusdokumendi väljavõte avaldati 03.04.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohustus kohtule vastama 30 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS §-st 407 tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks 05.05.2008.a. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 19.12.2003 sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma.
Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. 2 2-06-16562 Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 922.10 krooni. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Kuna viivis ületas põhivõla, vähendas hageja, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, viivise nõuet alla põhivõla suuruse, s.o 921.10 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustas kokku 1 843.20 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 922.10 krooni ning viivis 921.10 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.