← Eesti

3-07-43/13

3-07-43 Kohtu täiendav otsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 28. mail 2007, Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja M. K vastustaja, Pärnu Linnavolikogu esindaja Siiri Saare osavõtul

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Esitatud kulude nimekirja kohaselt koosnevad M. S poolt kantud menetluskulud tasutud riigilõivust 80 krooni ja õigusabikuludest 5900 krooni, kokku summas 5980 krooni. M. K menetluskuludeks on esitatud nimekirja kohaselt riigilõiv 80 krooni, õigusabikulud kaebuse koostamisel ja kliendi esindamisel I astme kohtus 5900 krooni, Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse koostamise kulud 4000 krooni ning Eesti Kunstiakadeemia dotsent L. Väljale kirjaliku arvamuse andmise eest tasutud 3000 krooni. Lisaks palub kaebaja esindaja võtta seisukoht, kas M. Kl on õigus nõuda ringkonnakohtult vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebuste vastuste koostamise eest tasutud õigusabikulu 3540 krooni, kui I astme kohus teeb kaebaja jaoks positiivse lahendi mida ei vaidlustata. Seega on kaebajate esindaja taotlenud kohtult M. S kasuks 5980 krooni ja M. K kasuks 12 980 krooni väljamõistmist.

§ 93

lg 1 järgi menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. M. S ja M. K esindaja S. Västra esitatud taotlus ega kohtukulude nimekiri ei sisaldanud nõuet mõista vastustajalt I astme kohtu otsusega M. K kasuks välja Pärnu Linnavolikogu ja OÜ M määruskaebustele vastamise kulud 3540 krooni. Kohtkulude nimekiri sisaldab küll eriteadmistega isiku L. Väljale arvamuse eest tasutud 3000 krooni nõuet kuid samas puuduvad tasumist tõendavad kuludokumendid. 21.05.2007 laekunud täiendavas seletuses leiab esindaja S. Västra, et sisult ühesuguste M. S ja M. K nimel koostatud kaebuste eest on põhjendatud mõlema eest 5900 krooni suurune kulunõue, kuna tema tööd „tuleks hinnata ühe tervikuna“. Lühikese ja lihtsa ning algselt puudustega esitatud määruskaebuse koostamise suhteliselt suurt kulu 4000 krooni ulatuses motiveerib S. Västra lisaks määruskaebuse koostamisele kulunud ressurssiga ka ajakuluga, mis oli vajalik eriteadmistega isikule materjalide tutvustamiseks. Küsimusele, miks enne kohtuvaidlusi ei ole esitatud kuludokumente eriteadmistega isikult arvamuse saamiseks kantud kulude kohta pole esindaja pidanud vajalikuks vastata. Kokkuvõttes taotleb esindaja M. K kasuks vastustajalt 12 980 krooni väljamõistmist. Pärnu Linnavolikogu esindaja arvates on M. S ja M. K nimel esitatud kaebused sisuliselt identsed ning nende koostamise kulude eraldi arvestamine ei ole põhjendatud. Määruskaebuse koostamise kulude puhul viitab volikogu esindaja

§-le 92 lg 9 mille kohaselt „vastustaja taotlusel jätab kohus …määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt … määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba halduskohtus.“ Uueks määruskaebuses esitatud asjaoluks peab vastustaja Eesti Kunstiakadeemia restaureerimisosakonna dotsent L. Välja arvamust. Vastustaja leiab ka, et isegi kui nn ekspertarvamust käsitleda dokumentaalse tõendi hankimise kuluna ei kuulu see temalt väljamõistmisele kuna ta pole saanud formuleerida omapoolseid küsimusi arvamuse andjale. Määruskaebuste vastuste koostamise eest kulutatud 3540 krooni väljamõistmist oleks M. S ja M. K esindaja pidanud välja taotlema Ringkonnakohtu kaudu. Kokkuvõttes peab vastustaja põhjendatuks kulusid 5980 krooni ulatuses (ühe kaebuse koostamise kulud + riigilõiv). Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja olles tutvunud kirjalike tõenditega, tuvastas.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlust kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral kulusid välja ei mõisteta (§ 93 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud (§ 93 lg 5). Põhjendatuks tuleb hinnata menetlusosalise esindaja kulud kaebuse koostamiseks ja volitajate esindamiseks halduskohtus hinnas 2 x 5900 krooni. Kulud on mõistlikud ja põhjendatud, arvestades kaebuse mahtu (10 masinakirja lehte), keerukust ja kohtuistungi kestust (3 tundi). S. Västra taotlust on mõistlik tõlgendada selliselt, et esindaja kulud

§ 83

lg 4 p 1 tähendus olid 11 800 krooni, mis on kulude väljamõistmiseks võrdselt jagatud kahe kliendi vahel. Määruskaebuse koostamise kuludest, lähtudes selle mahust (kolm masinakirja lehte) ja puudulikust kvaliteedist (jäeti kohtu määrusega käiguta) on põhjendatud kulud summas 3000 krooni. S. Västra poolt viidatud ajakulu seonduvalt eriteadmistega isikule vajalike materjalide edastamisega on dokumentaalse tõendi saamise, mitte määruskaebusega seotud kulu. Täpne ei ole volikogu esindaja osundus

§ 92lõikele 9.

Juba esmases kaebuses viitas S. Västra kaevatava linnavolikogu otsuse vormilistele puudustele (kaebuse p-d 5, 6, 11) mis tegelikult olnuks piisavad vaidlustatud lahendi tühistamiseks ja õiguskaitse meetme rakendamiseks. Seega ei saa väita, et kaebuste edukuse tagas ainult L. Välja arvamus. Kui kohus esialgset õiguskaitset koheselt ei rakendanud siis vaid põhjusel, et ei pidanud õigeks hinnata kaaluka vaidluse eduperspektiive ainult tuginedes vastustaja järjekordsele vormilisele möödalaskmisele oma otsuse kujundamisel. Vajalik oli ka sisulise seisukoha andmine uushoonestuse rajamise kohta muinsuskaitsealal. Kaebajate esindaja on menetluskulude nimekirjas küll käsitsi juurdekirjutatult märkinud, et ta esitab kohtule ka „Leele Välja arve“ ja „M. K maksekorralduse“ kuid tegelikult neid dokumente esindaja kohtule ei edastanud. M. K maksekorraldus saadeti kohtule alles 27-ndal päeval pärast kohtuvaidlusi (toimik II köide, tl. 97). Seega tuleb dokumentaalse tõendi hankimise kulu jätta vastustajalt välja mõistmata. Mis puutub vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebustele vastuste koostamise kulusid, siis on viidatud seisukohanõuded esitatud esimese astme kohtu esildisel. Kuna kaebaja ei ole nende väljamõistmist vastustajalt Tallinna Halduskohtu kaudu taotlenud tuleb taotlus jätta rahuldamata. Esimese astme kohus ei näe seaduslikku alust taotlusele anda Ringkonnakohtule soovitus nimetatud kulude kaebajate kasuks vastustajalt väljamõistmiseks. Seega kuulub vastustajalt M S kasuks väljamõistmisele 5980 krooni (5900 + riigilõiv summas 80 krooni) ning M. K kasuks 5900 + 3000 + 80 = 8980 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 92lg 1, § 93 lg 5 kohus o t s u s t a s: 1.

Mõista Pärnu Linnavalitsuselt M S kasuks välja kantud menetluskulud summas 5980 (viis tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni ja M. K kasuks summas 8980 (kaheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.