TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1963 Otsuse kuupäev 24.03.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajev´i kaebus Tartu Vangla to

§ 63lg 4 alusel distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni eraldi kambrisse paigutamist.

Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjaga 1-4/210 (tl 41) määrati S.Issajevile distsiplinaarkaristusena 10 ööpäeva kartserit 4 kuulise katseajaga. 19.02.2007 Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/209 (tl 42) kohaldati S.

§ 69

alusel lukustatud kambrisse paigutamist, kuna ta jätkas süstemaatilist distsipliini rikkumist. Lukustatud kambrisse paigutamise hetkel oli S.Issajevil 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimetatud käskkirja alusel viibis S.Issajev lukustatud kambris perioodil 19.02.2007-25.10.2007. 25.10.2007 Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/1229 (tl 43) lõpetati S.Issajevi suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamine, kuna S.Issajev ei olnud alates 31.01.2007 rikkunud vangistusseadust ega vangla sisekorraeeskirja nõudeid. Kuna S.Issajev ei allunud 25.10.2007 vanglaametniku korraldusele asuda ümber teise elukambrisse, algatati distsiplinaarmenetlus ja koheselt kohaldas vangla direktor S.

§ 63lg 4 alusel distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni eraldi kambrisse paigutamist.

Tartu Vangla direktori 23.11.2007 käskkirjaga nr 1-4/1364 (tl 44) määrati S.Issajevile distsiplinaarkaristusena 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kartseris viibis S.Issajev 26.11.2007-06.12.2007. 13.02.2008 kohtuistungil taotles S. Issajev eraldada distsiplinaarkaristuse määramise 10 ööpäevaks kartserisse paigutamise eraldi iseseisvasse menetlusse (tl 72) ja kohus eraldas nimetatud vaide sellest toimikust (tl 84-85, haldusasi nr 3-08-371). 06.12.2007 Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/1439 (tl 45) kohaldati S.

§ 69

alusel täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamist, kuna ta ei allunud 25.10.2006 vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Lukustatud kambrisse paigutamise hetkel oli S.Issajevil 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimetatud käskkirja alusel viibib S.Issajev lukustatud kambris alates 06.12.2007 kaebuse esitamise seisuga. 06.12.2007 käskkirja nr 1-4/1439 kohaselt kohaldatakse S.Issajevi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub üks kord kuus 20.kuupäeval. 10.10.2007 saabus Tartu Halduskohtusse Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla toimingule täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) iga

1. kuupäeva ülevaatamise mitteteostamine perioodil märts 2007 kuni oktoober
2. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja S.Issajev vaidlustab Tartu Vangla toimingud (tegevusetus), mis on seotud tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega 19.02.2007 kuni 10.10.2007 (tl 42) kuni kaebuse esitamiseni halduskohtusse. Eelkõige vaidlustab S.Issajev seda, et Tartu Vanglas ei toimu iga kuu 20.kuupäeval täiendavate julgeolekuabinõude ülevaatamise 2 protseduure, mistõttu viibis ta lukustatud kambris alusetult, sest tal puudusid rikkumised, mille alusel jätkata tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. S.Issajev leiab, et Tartu Vangla on rikkunud tema õigusi sellega, et ta asub jätkuvalt alusetult eraldatud lukustatud kambris. Alates 19.02.2007 kuni oktoober 2007 ei teostanud vastustaja iga kuu 20.kuupäeval ülevaatamist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkuse osas. S.Issajev pöördus selle küsimusega mitmel korral vastustaja poole, kuid alles 25.10.2007 leiti, et on alus VangS § 69 lõpetamiseks ja samal päeval kohaldati seda uuesti. 25.02.2008 toimunud kohtuistungil esitas S.Issajev seoses vaidlustatava toiminguga avalduse Tartu Vanglalt moraalse kahju väljamõistmiseks. 04.03.2008 kohtuistungil nõudis S.Issajev lõplikult moraalse kahju hüvitamist summas 50 000 krooni. Kaebuse esitaja seletas kohtus, et käesolevas asjas vaidlustab ta ainult Tartu Vangla toimingud (tegevusetus) – täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) iga kuu 20.kuupäeval ülevaatamise mitteteostamine. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et S.Issajevi kaebus on põhjendamatu ja seda alljärgnevalt. Julgeoleku abinõude kohaldamine Tartu Vanglas: Tartu Vanglas tegeleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, nende aluseks olevate asjaolude ülevaatamise ning asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisega julgeolekuosakond. Arvestades asjaolu, et kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamise näol on tegemist isiku vabadust piirava meetmega, ei tehta kunagi nimetatud meetme kasutamist suvaotsuse alusel, vaid kaalutakse kõiki erinevaid asjasse puutuvaid faktoreid - alates põhjusest, mis tingib meetme kohaldamise vajalikkuse, arvestades kinnipeetava isikuomadusi, käitumist varasemate samalaadsete meetmete kohaldamise ajal ning võimalikku mõju isiku käitumisele meetme kohaldamise ajal ja selle lõpetamisel. Tartu Vangla on mitmeid kordi pidanud võimalikuks S.Issajevi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise. Samas on S.Issajevi enda käitumine viinud lukustatud kambris viibimise kohaldamise jätkamisele. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse julgeolekuabinõude kohaldamine asjaolude äralangemisel. Seadus ei sätesta, millise aja jooksul võib isikule täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Samuti ei kohusta seadus tegema käskkirja juhul, kui perioodilisel ülevaatusel tõdetakse, et julgeoleku abinõu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud. Tartu Vanglas kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid direktori käskkirjaga ja julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse direktori käskkirjaga. Kuna seadus ei näe ette julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamist ja uuendamist, siis seda Tartu Vanglas ka ei tehta. Iga kuu toimub kinnipeetavate isikute suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude ülevaatamine ja selle tulemusest teavitatakse kinnipeetavaid suuliselt. Asjaolude ülevaatamise kohta koostatakse protokoll, milles kajastatakse ülevaatamise tulemused (nimetatud 3 protokollid võtame kaasa istungile kohtule esitamiseks, kuna nimetatud protokollid sisaldavad andmeid ka teiste kinnipeetavate kohta). S.Issajevi pöördumised Tartu Vangla poole seoses VangS § 69 kohaldamisega: S.Issajev on pöördunud Tartu Vangla poole kaebustega, mille sisuks on lukustatud kambris hoidmine kolmel korral: 1) 22.02.2007 esitatud kaebus, Tartu Vangla reg nr V1101 S.Issajeviga vestles julgeolekuosakonna juhataja Raini Jõks; 2) 24.08.2007 esitatud kaebus, Tartu Vangla reg nr V1/ 4561; 3) 31.07.2007 esitatud kaebus, Tartu Vangla reg nr V1/4063, nendele kaebustele vastas Tartu Vangla ühe kirjaga 04.09.
3. Märgukirjale ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 5 lg 6 kohaselt võib vastata samale adressaadile esitatud samasisulistele selgitustaotlustele üks kord. Tartu Vangla möönab, et 24.08.2007 esitatud kaebusele vastamine mõnevõrra hilines 30 päevasest vastamise tähtajast aga sellega kaebajale mingit kahju ei tekkinud ja vastuse oma küsimustele ta sai. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta kohtul S.Issajevi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS S.Issajevi suhtes on Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/209 kohaldatud VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4 tuginedes täiendavaid julgeolekuabinõusid - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Nimetatud käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub üks kord kuus 20.kuupäeval (tl 42). Käesoleva kaebuse raames ei vaidlusta S.Issajev Tartu Vangla haldusakte, mis olid seotud VangS § 69 kohaldamisega. S.Issajev vaidlustab seda, et alates 20.märtsist 2007 kuni kaebuse esitamiseni Tartu Halduskohtusse (so 10.10.2007), ei ole vastustaja teostanud ülevaatamist, kas langesid ära asjaolud S.Issajevi suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamiseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga (tl 36), et VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse julgeolekuabinõude kohaldamine asjaolude äralangemisel ja seadus ei sätesta, millise aja jooksul võib isikule täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Samuti ei kohusta seadus tegema käskkirja juhul, kui perioodilisel ülevaatusel tõdetakse, et julgeolekuabinõu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud. Kohus on seisukohal, et vastustaja peab kohtule tõendama, et käskkirja kohaselt ja VangS § 69 lg 3 juhindudes, kas vastustaja teostas üks kord kuus ülevaatamist, kas langesid ära asjaolud VangS § 69 kohaldamiseks või mitte. Kohus leiab, et vastustaja võib seda tõestada HKMS § 16 nimetatud tõenditega. Kohtu järelepärimisel esitas vastustaja kohtule Tartu Vangla direktori 26.10.2005 käskkirja nr 1-3/132 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ülevaatamise komisjoni moodustamise kohta, milles on fikseeritud, et komisjon toimub kord kuus ning oma otsuse protokollib kirjalikult (tl 47). Vastustaja esitas kohtule 03.03.2007 koosoleku protokolli, milles on märgitud, et S.Issajev suhtes kohaldatud 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (tl 75). 30.04.2007 protokollis on samuti märgitud, et S.Issajevi suhtes kohaldatud 19.02.2007 käskkirja nr 14/209 aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (tl 76). Mai 2007 kohta on vormistatud 4 protokolli 01.06.2007, milles on märgitud, et S.Issajevi suhtes kohaldatud 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (tl 77). Juuni 2007 kohta on protokoll vormistatud 31.06.2007 (kuupäeva osas ilmne viga, kuid see asjaolu ei muuda protokolli kehtetuks) ja protokollis on tehtud märge, et S.Issajevi suhtes kohaldatud 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (tl 78). 27.07.2007 protokollist nähtub, et S.Issajevi suhtes kohaldatud 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (tl 79). Augusti 2007 osas on protokoll vormistatud 05.09.2007, milles on fikseeritud, et S.Issajevi suhtes kohaldatud 19.02.2007 käskkirja nr 14/209 aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (tl 80). 28.09.2007 protokollis on fikseeritud, et S.Issajevi suhtes kohaldatud 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud (tl 81). Tartu Vangla direktori 25.10.2007 käskkirjaga nr 1-4/1229 on kinnipeetav S.Issajevi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatud (tl 43). Seega perioodil märts 2007 kuni oktoober 2007, mida vaidlustab S.Issajev, vaatas vastustaja igal kuul üle S.Issajevi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkuse ja S.Issajevi kaebuses nimetatu ei vasta käesolevas asjas kohtu poolt tuvastatud asjaoludele. Käesolevas asjas ei vaidlusta S.Issajev VangS § 69 kohaldamist tema suhtes, seda vaidlustas ta haldusasjas nr 3-08-
4. Käesolevas asjas leidis kohus, et vastustaja ülalnimetatud protokollid on liiga lakoonilised ja ei kajasta motiive VangS § 69 kohaldamise jätkamiseks. Seetõttu kutsus kohus kohtusse tunnistajad, et välja selgitada ülevaatamise protseduur ja selle asjakohane läbiviimine. Tunnistaja R.Jõks teatas kohtule (tl 102 – 105), et komisjoni istungil vaadatakse üle S.Issajevi käitumine, kuulatakse üle kontaktisik, vaadatakse, kas kinnipeetaval on distsiplinaarrikkumisi, räägitakse sotsiaaltöötajaga ja juhul, kui on kinnipeetaval olnud kohtumine psühholoogiga, siis vesteldakse ka psühholoogiga. Teistel ametnikel on kohustus sisestada kinnipeetava käitumise kohta kirjeldus elektrooniliselt. Julgeolekuosakonna ametnik kohtub alati kord kuus kinnipeetavaga. Komisjoni liikmed jõuavad seisukohale esinevaid argumente arvesse võttes ning protokollitakse vaid komisjoni lõplik otsus (tl 102). Tunnistaja M.Orlov, kes on komisjoni liige, seletas kohtus, et otsuse tegemisel, kas jätkata S.

§ 69

kohaldamist, on arvestatud S.Issajevi üldist käitumist kontaktisiku poolt edastatud informatsiooni alusel ja teiste vanglaametnike ütluste alusel. S.Issajev on üldiselt agressiivne ja ei kuula põhjendusi, seetõttu arutletakse tema käitumise üle põhjalikumalt (tl 120). Tunnistaja A.Kiudorv (tl 122-123) teatas kohtule, et tema tegeles pidevalt S.

§ 69kohaldamisega, selle jaoks info kogumisega ja hindamisega.

Lisaks seletas tunnistaja, et komisjonis kuulatakse ära ka kontaktisikud, valvurid. Tunnistaja vestles ka ise S.Issajeviga. S.Issajev on agressiivne, tema käitumine vangla ametnike suhtes on ähvardav. S.Issajeviga räägitakse igal kuul, viimati keeldus ta minemast temale määratud kambrisse, mistõttu kohaldati uuesti tema suhtes VangS § 69. Lähtudes ülaltoodust loeb kohus tõendatuks, et S.Issajevi suhtes märtsist 2007 kuni oktoober 2007 teostati igal kuul ülevaadet selgitamaks, kas on või ei ole äralangenud asjaolud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Tuvastamist on leidnud, et vangla administratsioon on järginud diskretsiooni piire, eesmärki, võrdse kohtlemise ja muid õiguse 5 üldtunnustatud põhimõtteid. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud vastustaja kaalutlused otsuse tegemisel ja seega protokollilised otsused on õiguspärased ning on antud hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seoses sellega, et kohus ei ole tuvastanud vastustaja toimingus õigusvastasust, ei kuulu rahuldamisele ka S.Issajevi nõue moraalse kahju väljamõistmiseks summas 50 000 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus S.Issajevi kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 6