← Eesti

3-07-2340/4

3-07-2340 Kohtumäärus Pärnus

  1. märtsil 2008.a. Tallinna Halduskohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi Tallinna Linnavalitsuse kohustamiskaebuse Pihtla valla vastu 9 565 krooni nõudes Pihtla valla haldusterritooriumil elanud, kuid Tallinna linnale kuuluvas lasteaias käinud lapsega seonduvate tegevuskulude katteks, t e g i k i n d l a k s: Kaebuse järgi Koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS) § 27 lg 6 kohaselt lasteasutuse vallavõi linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Tallinna linn on Pihtla Vallavalitsusele esitanud järgmised arved: 1) 01.03.2003.a. arve nr. M00204 summas 9 811 krooni 50 senti, millest tasumata 5 739 krooni; 2) 01.06.2004.a arve nr M00549 summas 10 613 krooni 50 senti, millest tasumata 3 826 krooni. Kokku nõuab kaebuse esitaja Tallinna Haridusametile kuuluvates lasteasutustes käinud kuid rahvastikuregistri järgselt Pihtla valla aadressandemetega lapse eest 2003-2004 aastate tegevuskulude arvete tasumist hinnas 9 565 krooni. Vaatamata peetud kirjavahetusele ei ole vald arveid täies ulatuses tasunud. Vastustaja kaebusega ei nõustu, leides et kuigi R. R käis
  2. aastal Tallinna linnale kuuluvas lasteaias ning oli kuni
  3. maini 2004.a rahvastikuregistri andmetel Pihtla valla elanik, puudus pooltel leping lasteaiateenuse ostmise ja osutamise kohta ning haridusametil ka valla vastav garantiikiri. Seetõttu Pihtla Vallavalitsus ei tasunud Tallinna Haridusameti esitatud arvetele näidatud summasid, teatades mittetasumise põhjustest 02.06.2004 kirjaga nr
  4. Kohtu seisukoht Tallinna Linnavalitsus on esitatud kaebuse õigesti määratlenud kohustamiskaebusena sooritamata toimingu sooritamise kohustamiseks. Sooritatavaks toiminguks, mille tegemist kohtu vahendusel Pihtla Vallavalitsuselt nõutakse, on Tallinna linnale Pihtla valla haldusterritooriumil elava, kuid Tallinna linnale kuuluvas lasteasutuses käiva lapse eest lasteasutuste tegevuskulude katteks 9 565 krooni tasumine. Õigusvastasuse tuvastamise taotlus ei ole iseseisev taotlus vaid kohustamisnõuet teenindav, olles kaebuse konstruktsiooni kohaselt kohustamisnõude rahuldamise vajalikuks eelduseks, sest mingit muud põhjendatud huvi sellise taotluse esitamiseks ei ole kaebuse tekstist ei selgu. HKMS § 9 lg 2 sätestab: „Kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti.” Arve nr M00204 saatis kaebaja Pihtla Vallavalitsusele
  5. aasta märtsis ning arve nr M00549
  6. aasta juunis. Vallavalitsus arveid lasteaialapse eest ei tasunud, tehes oma keeldumise Tallinna Haridusametile teatavaks 02.06.2004 kirjaga nr 137 (tl 37) ja selgitades, et „me ei kanna Teile üle lasteaialapse kohamaksu, sest meil puudub sellekohane omavaheline leping ega ole me ka väljastanud Teile vastavat garantiikirja“. Õige on ka see, et Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula tegi 21.
  7. 2007 kirjaga nr 350/2113 Pihtla Vallavalitsusele järjekordse ettepaneku hüvitada koolieelsete lasteasutuste tegevuskulud summas 9 565 krooni ning et Pihtla Vallavalitsus 05.10..2007 kirjaga nr 104 juba teistkordselt keeldus tegevuskulude hüvitamisest. Seetõttu ei ole iseenesest väär Tallinna linna väide, et ta sai Pihtla Vallavalitsuse eeltoodud keeldumisest teada 12.10.2007 ning vaidlustas keeldumise seejärel 30 päeva jooksul. Kaebuse esitamise tähtaegsuse seisukohast on aga oluline, et esmakordselt sai avaldaja valla keeldumisest teada juba vallavanema 02.06.2004 kirja kättesaamisel, misjärel tuli 30 päeva jooksul esitada kohustamiskaebus. Esitades 2004 aasta asemel kaebuse 2007.a. lõpus ning kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamist vaatamata tehtud ettepanekule mitte taotledes on tegu olukorraga, kus alustatud kohtumenetlus kuulub HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetamisele. Tallinna Haridusameti praktika lugeda ühes ja samas küsimuses esitatud korduvatele taotlustele saadud viimast keeldumist keeldumise vaidlustamistähtaja kulgemise alguseks riivab õiguskindluse ja õigusrahu põhimõtet, avades tee keeldumiste vaidlustamisele piiramatu tähtaja jooksul. Analoogilise seisukoha avaldas Tallinna Halduskohus juba 31.12.2007 asjas nr 3-07-1553 ning Tallinna Haridusameti määruskaebus sellele jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2008.a. määrusega rahuldamata. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib riigilõivu tasunud isik taotleda vormikohase avalduse esitamisega tasutud riigilõivu tagastamist. Avaldus peab vastama sama seaduse § 13 lg 2 alusel antud määruses sätestatud nõuetele. Avalduse laekumisel otsustab kohus riigilõivu tagastamise eraldi määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 12 lg 3, kohtunik m ä ä r a s:
  8. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-07-
  9. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Aivar Koppel, halduskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.