2-05-21897/5

2-05-21897/34 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-21897/34 (endine nr 2/34-26838/05) Tsiviilasi TLRi avaldus lapse elukoha määramiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.02.2008.a kohtuistungil Menetlusosalised ja nende Avaldaja TLR (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik RR(isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Eestkosteasutuse Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja Marit Pauk (XXX) RESOLUTSIOON Rahuldada TLRi avaldus ja määrata tema ja RR abielust sündinud alaealise lapse RR´i (sündinud XXX.a, ik XXX) elukohaks lapse ema TLRi elukoht. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Määruse jõustumine Jõustub menetlusosalistele teatavaks tegemisega. Asjaolud
2. Poolte abielust on XXX.a sündinud poeg R .
3. Norra Kunigriigi Oslo ja Akershusi maavanema 20.06.2007.a otsusega on TLRi ja RR abielu lahutatud. Harju Maakohtu 20.09.2007.a kohtumäärusega on tunnustatud Eesti Vabariigis Norra Kuningriigi Oslo ja Akershusi maavanema (F i O og A ) XXX.a otsust.
4. Poeg elab käesoleval ajal emaga Eestis. Avaldaja nõue
5. Avaldaja palub määrata poja elukohaks avaldaja elukoht. Avaldaja tugineb oma nõudmises PkS § 51 ja 58 sätetele. 1 2-05-21897/34
6. 2005.a maist on poolte abielusuhted faktiliselt lõppenud. Lapse isa elab Norras ja avaldaja lapsega Eestis. Avaldajal oli lapse isaga kokkulepe, et laps jääb koos emaga Eestisse elama, millest lapse isa on nüüdseks taganenud. Lapse isa on lapsega tegelenud vähe, ei ole lapsega kahekesi kordagi tervet päeva olnud. Lapse isa puhul domineerib negatiivne, kahtlustav, halvustav suhtumine ümbritsevasse, samuti on ta kooselu vältel näidanud ennast manipuleeriva ja ebastabiilse inimesena. Lapse isa suguvõrgustik on hõre, tema perekond elab Põhja-Norras, üle 1000 km kaugusel lapse isa elukohast. Lapse isal puuduvad tihedad ja stabiilsed sõprussuhted. Lapse isal on põhiharidus ja puuduvad kultuurilised huvid, sellest tuleneb ka oskamatus lapsega suhelda, laskudes lapsega suhtlemisel lapse tasemele. Lapse isa on üksikettevõtja, mida iseloomustab tööperioodil minimaalne vaba aeg ja, mis välistab nõutavas ulatuses lapse eest hoolitsemise. Lisaks ei taga üksikettevõtjana tegutsemine stabiilset sissetulekut ja lapse isa peab kandma ettevõtlusriske, mille tõttu laps võib sattuda ebakindasse olukorda. Lapse isa elukoht Norras on isoleeritud, tegemist on suvilaga, mille tõttu lapsel on vähe sotsiaalsete kontaktide võimalusi.
7. Laps on avaldajasse kiindunud ja tunneb end temaga turvaliselt. Laps on harjunud avaldajaga olema 24 tundi ööpäevas. Avaldajal on kõrgharidus pedagoogika alal, tal on püsiv töökoht ja sellest tulenevalt stabiilne sissetulek koos kõikide tööga seotud sotsiaalsete tagatistega. Avaldaja elukoht asub lapsesõbralikus piirkonnas, läheduses on mänguväljakud, meri, männimets ka lasteaed.
8. Lapse isa ei ole kooselu jooksul kunagi soovinud ega olnud võimeline lapsele piisavat vanemlikku hoolt osutama. Faktiliselt ja materiaalselt on lapse eest avaldaja hoolt kandnud.
9. Avaldaja ei ole teinud takistusi lapse isal lapsega suhtlemisel. 2005.a jooksul on lapse isa mitmel korral külastanud Eestit ja lapsega suhelnud. Asjast puudutatud isiku seisukoht
10. Asjast puudutatud isik s.o lapse isa seisukohta avaldusele esitanud ei ole. Eestkosteasutuse arvamus
11. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kirjaliku ja suulise arvamuse kohaselt peaks laps jääma elama ema juurde. Ema ja laps elavad kahekesi kõigi mugavustega ühetoalises korteris alates 2005.a maist, kus ema on loonud lapsele kõik tingimused kasvamiseks ja arenemiseks. Lapsel on emaga väga hea emotsionaalne side, milles veenduti kodukülastusel. Laps on hästi arenenud, sõbralik ja hea suhtleja. Alates 2005.a septembrist käib laps lasteaias . Tuginedes lasteaiast saadud informatsioonile on laps oma vanuse kohta silmapaistvalt arenenud nii keeleliselt kui sotsiaalselt, ta on hea mäluga ja ümbritsevast väga huvitatud. Lapse käitumisest ja arengust on näha, et kodus tegeletakse temaga palju, ta käib palju teatris ja muudel üritustel. Lapse suhtlemise keeleks on praegu eesti keel, ta käib eestikeelses lasteaias. Ema on lapsele õpetanud ka norra keelt. Määruse põhjendused
12. Kohus juhindub käesoleva tsiviilasja menetlemisel alates 01.01.2006.a jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (edaspidi TsMS). Kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi; lg 3 järgi kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Puudutatud isik oli teadlik istungi ajast ja kohast (tl 70-71), taotlust asja edasilükkamiseks ei esitanud.
13. Kohus, ära kuulanud avaldaja ning Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoha, uurinud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. 2 2-05-21897/34
14. Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on Lastekaitseseaduse (edaspidi LkS) § 3 ja Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50, mis sätestavad laste huvide prioriteetsuse ja vanema õigused ning kohustused.
15. Nii sätestab LkS § 3, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PkS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus.
16. Kohus on seisukohal, et asja arutamise käigus leidis tuvastamist, et poolte isikuomaduste kvalitatiivne võrdlus (vanemaõiguste-kohustuste kohane täitmine lapse huvide aspektist lähtuvana) veenab kohut lapse hooldusõiguse määramisel eelistama vanemana TLRi. Kohus arvestab ka eestkosteasutuse arvamust, dokumentaalsetest tõenditest nähtuvat ja asja menetlemisel vahetult kogetut.
17. Avaldaja ja puudutatud isiku ühine alaealine laps RR on sündinud XXX.a (tl 9). Erialateooria ja praktika kinnitavad, et taolises eas lapsel on emotsionaalne side tugevam emaga ning lapse-ema vaheline suhe määrab ära edaspidised lapse sotsiaalsed suhted, ema on lapsele turvalisuse allikas ning lapse eraldamisel emast muutub laps apaatseks ja tema areng taandub. Eestkosteasutuse esindaja on avaldanud, et antud olukorda ja lapse iga arvestades lapse huvides tema hooldusõiguse andmine emale (tl 23-24). Kohus arvestab ka, et TLR on asja materjalidest nähtuvana pedagoogiliste teadmistega (tl 11-12). Taoliste eriteadmiste omamine loob paremad eeldused lapsega kontakti leidmiseks ja tema arengu suunamiseks ning tagab eale vastava arengu- ja kasvukeskkonna loomise ning lapse huvide igakülgse kaitse. LkS § 13 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikule elule, suhtlus-ja sõprusringkonnale, õigus privaatsusele. Eelnevast tulenevalt on lapsel õigus säilitada oma suhtlus-ja sõprusringkond. Harjumuspärasest keskkonnast eraldamine tekitab lapsele vaieldamatult psüühilisi kannatusi, mis ei ole lapse huvides tema suhtes õiged. Lapse elukoht on Eestis (tl 13) ja laps käib siin lasteaias.
18. Seega on asjas tõendatud, et ema on võimeline last kasvatama. Avaldaja omab võimalust tagada lapsele lasteaiakoht, töötab ning omab alalist ja piisavat sissetulekut töötasu näol, on suuteline tagama lapsele normaalsed olme- ja elamistingimused, kasvukeskkonna ja materiaalse kindlustatuse. Last on vahetult hooldanud kogu senise elu ema, neil on emotsionaalsed suhted ja emast lahutamine traumeeriks last. Seega lapse edasise normaalse arengu huvides on õige jätta laps elama ema juurde. Emakodu on lapsele turvaline ja rahulik paik, sobiv arengu- ja kasvukeskkond.
19. Lapse isa ei ole esitanud mingeid vastuväiteid. Samuti ei ilmunud ta kohtu määratud istungile. Kohtu korralduste eiramine võimaldab eeldada isiku passiivset suhtumist õiguskorda, milline suhtumine võib kahjustada lapse huve.
20. Kooskõlas TsMS § 550 lg 1 p 2 määrab kohus lapse RRi elukohaks ema TLRi elukoha. Maire Lukk Kohtunik 3