← Eesti

2-08-1282/4

Obsah (4)§ 142§ 413§ 444§ 468

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2008.a Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-1282 HM’u hagi AM’u vastu

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

  1. HM võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoime-tamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
  2. Kohus teeb hageja taotlusel kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht oli kostjale isiklikult allkirja vastu teatavaks tehtud, kostjat oli hoiatatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede suhtes ning talle oli selgitatud, et ilmumist takistavatest asjaoludest on ta kohustatud kohut informeerima. Kostja ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist.

§ 413

lg-tes 3 ja 4 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et ta on kostja laps; et xx.xx.xxxx.a sai ta täisealiseks; et Tsiviilasi nr 2-08-1282 täisealiseks saamisel õppis ta Paide Kutsekeskkoolis ning jätkab samas õppimist ka käesoleval ajal; et pärast täisealiseks saamist ei ole ta saanud kostjalt mingeid rahalisi vahendeid ega ainelist abi; et õpingute tõttu puudub tal sissetulek ja ta on täielikult ema ülalpidamisel.

§ 413

lg 1 teise lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei vaja hageja esitatud väited tõendamist ka juhul, kui kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tagaseljaotsus tehakse

§ 413

alusel, st kostja kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu (Riigikohtu otsus 3-2-1-152-06). Kuna kostja ei ole vabatahtlikult andnud ülalpidamist oma täisealisele pojale H, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid kutseõppeasutuses, on ta rikkunud PKS § 60 lg-s 2 sätestatud ülalpidamiskohustust. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt enda ülalpidamiseks elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

  1. PKS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt oli kuupalga alammäär alates 01.01.2007.a täistööaja korral 3600 krooni. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2008.a on kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Seega minimaalne igakuine elatusraha ühele lapsele ajavahemikus 01.01.2007-31.12.2007 oli 1800 krooni ja alates 01.01.2008.a on 2175 krooni. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt elatist 2125 krooni kuus. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõude suurust ja palus kostjalt välja mõista elatise 1500 krooni kuus. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb minimaalmäärast väiksem elatis välja mõista olenemata kohustatud vanema varalisest seisundist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-07). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue 1500 krooni elatise saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Hagiavalduses taotles hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 15.01.2007.a. Kohtuistungil palus hageja elatis tagasiulatuvalt välja mõista alates tema täisealiseks saamisest, st alates xx.xx.xxxx.a. Kuna kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamisest täitnud hageja ülalpidamiskohustust ning PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid hagi asjaolude kohaselt ei esine, on hageja nõue elatise saamiseks tagasiulatuvalt alates 26.07.2007.a põhjendatud. Hageja esitas elatishagi kohtusse 15.01.2008.a, st et elatis tagasiulatuvalt tuleb välja mõista ajavahemiku xx.xx.xxxx - 14.01.2008.a eest, so 173 päeva eest. Arvestades hageja nõude suurust (1500 krooni kuus, st 1 päev = 50 krooni), on kostja kohustatud tasuma hagejale elatist tagasiulatuvalt 8650 (173x50) krooni. Alates 15.01.2008.a on kostja kohustatud maksma hagejale iga kuu 1500 krooni elatist ja seda kuni hageja õpingute lõpetamiseni Paide Kutsekeskkoolis. 5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.