← Eesti

2-07-10983/9

Obsah (11)§ 76§ 100§ 103§ 101§ 127§ 132§ 271§ 335§ 276§ 334§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2008.a kell 16.00, Tallinnas Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kantseleis Tsiviilasj

§ 76

lg 1, 2 ja 3 sätestavad kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele, kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest , võttes arvesse tavasid ja praktikat ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tulenev kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud kui rikkumine on vabandatav.

§ 101

lg 1 p 1, 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja § 101 lg 1 p 3, 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud 2 lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 132

lg 3 kohaselt on asja kahjustamise korral kahju ulatus määratud asja parandamise mõistlike kuludega.

§ 271

kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnik) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri).

§ 335

kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamisega viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Poolte vahel 16.12.2006.a sõlmitud lepingu punkti 1.2. kohaselt on kostja kohustatud sõiduki eest tasuma üüri vastavalt hinnakirjale. 10.01.2007.a kuni 18.01.2007.a on hageja arvestanud kostjale üüri 8 päeva eest 1´600.- krooni (8x200.-=1´600.-). Kostja ei ole vastuväiteid sellele esitanud, mistõttu on üüriarvestus, suurus ja võlgnetav periood ja kostja poolt üüri tasumata jätmine tõendatud. Arvestades eeltoodut ei ole kostja

§ 76

lõikest 3 ja

§ 271

tulenevat kohustust 10.01.2007.a kuni 18.01.2007.a üüri tasumise osas hageja ees täitnud, mistõttu on hagejal õigus kostjalt seda nõuda. Hageja nõue IKlt kaheksa päeva üürivõla summas 1´600.- krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kooskõlas

§-ga 335 on kostjalt põhjendatud ka alates 20.01.2007.a kuni 27.01.2007.a auto seisakust tingitud üüri 1´400.- krooni (7x200.-=1´400.-) väljamõistmine, kuna kostja ei ole ka märgitud asjaoludele vastuväitunud ja seega on hageja nõue tõendatud.

§ 276

lõike 2 alusel peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vastavalt

§ 334

lõikele 2 vastutab üürnik üüritud asja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Auto esitule ja pamperi lõhkumine toimus ajal mil kostja kasutas autot ja kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud ka kahju suurusele, ulatusele ega sellele, et auto kahjustamine leidis aset kostjast sõltumatutel põhjustel, on märgitud kahjunõue kostja vastu tõendatud, põhjendatud ja seega tuleb

§ 127

lg 1, 3 ja

§ 334

lg alusel üüritud asja kahjustamise eest

§ 132

lg 3 alusel 7´123.- krooni väljamõistmine

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

-i §-s 94 (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 1.jaanuar ja 1.juulit) sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga ei ole ette nähtud kõrgem intressimäär, kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja ja kostja on 16.12.2007.a lepingu punktis 3.9 kokku leppinud, et lepingus sätestatud tasumistähtaegadest mittekinnipidamisel tasub üürnik viivist 1% päevas tasumisele kuuluvast 3 summast. Kostja ei ole viivise suurusele ja arvestusele vastuväiteid esitanud, seega on viivisenõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 42´921.- krooni. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda. Mai Grauberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.