) § 42 alusel tütar E põlvnemise tuvastamiseks KS`ist. Kuna KS ei ole IS`i lapse ülalpidamisel toetanud, palub IS KS`ilt välja mõista elatis tütar EEi ülalpidamiseks igakuuliselt 2175.00 krooni tagasiulatuvalt 1 aasta alates vastuhagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eelmenetluses on IS suurendanud elatise nõuet seoses sellega, et KS sundis teda koos tütrega kodust lahkuma ning seoses elamise üürimisega on ka tema kulutused suurenenud. IS on esitanud lapsele tehtavate kulutuste kohta arvestuse ning nõuab KS`ilt elatist igakuuliselt 3240.00 krooni. Samas on IS eelistungil loobunud elatise väljamõistmisest tagasiulatuvalt, paludes elatise välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Poolte seisukohad IS ei vaidle abielu lahutamise nõudele vastu, kuid leiab, et lahutamise motiivid on valed ning abielu on purunenud KS`i süül. Hiljem kohtuistungil on ta lahutamise motiivide osas vaidlemast loobunud, kuid leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Vastuhagi osas võtab KS eelistungil omaks, et on EEi bioloogiline isa ega vaidlusta IS`i poolt esitatud elatise nõuet summas 2175.00 krooni kuus, kuid ei ole nõus seda maksma tagasiulatuvalt (tl 37-38). Elatise suurendamise nõudele ei ole KS vastanud. Menetluse käik KS ei ole kohtuistungile ilmunud ega esitanud ka tõendeid oma mitteilmumise põhjuste kohta, olles teadlik kohtusse mitteilmumise tagajärgedest. Pooltele anti veel täiendav tähtaeg tõendite ja taotluste esitamiseks, kuid KS seda õigust ei kasutanud ega ole vastanud ka elatise nõude suurendamisele. IS on taotlenud asja sisulist lahendamist TsMS § 412 lg 1 p 4 ja § 414 lg 1 alusel. Kohus leiab, et taotlus asja sisuliseks lahendamiseks on põhjendatud, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (
) § 29 lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Antud juhul on mõlemad pooled leidnud, et abielu jätkamine on võimatu ning poolte kooselu on lõppenud. Pooled elavad eraldi 2007.a. maikuust, mistõttu tuleb poolte abielu
§-de 26, 27 ja 29 alusel lahutada. Kohtule ei ole teada kostja soov saada tagasi abielueelne perekonnanimi, seega säilib kostjal Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abiellumisel võetud perekonnanimi. IS on esitanud vastuhagi KS´i vastu lapse EEi põlvnemise tuvastamiseks
Nimetatud sätte kohaselt juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ning lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist tuvastada kohtus muuhulgas ema nõudel, mida IS ongi teinud.
lg 2 kohaselt tuvastatakse põlvnemine isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kanne EEi sünniakti isa kohta on tegemata
Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et pooled elasid enne tütar E sündi 29.oktoobril 2001.a. koos ning abiellusid pärast tütre sündi. KS on tunnistanud, et on EEi isa ning TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja KS`i omaksvõtu tõttu põlvnemise tuvastamine enam täiendavat tõendamist. Seega leiab kohus, et tuvastatud on EEi põlvnemine KS`ist.
lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses ettenähtud korras. Pooled on xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar E vanemad.
Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada.
lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. KS ei ole vaidlustanud tema vastu esitatud nõuet elatise maksmiseks, kuid ei ole olnud nõus selle maksmisega tagasiulatuvalt. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-36-08 on IS tagasiulatuvalt elatisraha nõudest loobunud, paludes elatis KS`ilt välja mõista alates elatishagi esitamisest, s.o. alates 11.veebruarist 2008.a. Hageja nõuab elatist igakuiste maksetena lapse ülalpidamiseks 3240.00 krooni, mis on küll suurem kui
lg 4 alusel sätestatud määr, kuid vastab lapse vajadustele ning vanemate varalisele seisundile. Puuduvad andmed, et KS oleks töövõimetu, ta töötab ning asja materjalidest ei nähtu, et lapsel oleks piisav sissetulek või esineksid muud mõjuvaks tunnistatud põhjused elatusraha vähendamiseks.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Seega on hagi elatise nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagi läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise ning puuduvad alused kulude jaotamiseks erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.