) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjale on 24.04.2008.a kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi.
lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 1 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja ja kostja vahel sõlmiti abielu xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne xxx. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu kuulub seetõttu lahutamisele vastavalt PKS §-le 29 lg 2. Hageja on esitanud ka nõude vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Hageja kasvatab A R ja soovib, et laps jääks ka edaspidi tema juurde elama. Kostja on hageja taotlusega nõus. Kostja kasvatab AR ja soovib, et AR jääks pärast abielu lahutamist kostja juurde elama. Kuna poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses, leiab kohus, et AR tuleb jätta hageja juurde elama ja AR kostja juurde elama. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt
§-le 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.