Obsah (4)

§ 442§ 162§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-31411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 29.veebruar 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AS-i K(registrikoo

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on GL (edaspidi kostja) jätnud õigeaegselt tasumata perioodil jaanuar kuni aprill 2004.aastal tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. AS-i K(edaspidi hageja) näol on tegemist soojusenergia tootja ja tarnijaga, kellel kuuluvad KohtlaJärve linnas kõik soojusvõrgud. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arved, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.07.2007 on kostja hagejale võlgu 3 822.70 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 3 822.70 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Soojusenergia (nii kütteperioodil kui kütteperioodi vahelistel kuudel) arvestamisel juhindus hageja Majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast. Arvete nimekirjal on AS Eesti Energia nimi, kuna hageja kasutab AS-i Eesti Energia programmi, arvete esitajaks ja teenuse osutajaks oli aga hageja. Kostja ei ole tõendanud, et on tasunud kõik arved. Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, et nõue on aegunud. Arve nr 524759 ei ole aga asjakohane, kuna 2 hagetav võlgnevus on varasemast perioodist, kui tarbitud soojusenergia eest esitas hageja arved otse korteriomanikele (s h kostjale). Alates 2004.oktoobrist esitab hageja ainult ühe arve elamu kohta elamu valitsejale, kes iseseisvalt jaotab arves kajastatud soojusenergia tasu korteriomanike vahel. Vastavas arves ei kajasta hageja korteriomanike võlgnevusi eelnevate perioodide eest. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja on iga kuu soojusenergia eest maksnud. Hageja poolt kohtule esitatud arvete nimekiri ei saa olla tõenduseks, et kostja on hagejale võlgu, kuna nimekirja on koostanud Eesti Energia AS mitte hageja ning jääb selgusetuks, mille alusel on võlgnevuse suurust arvutatud. Kostja müüs oma korteri asukohaga xxx 2006.aastal ära ja hageja väljastas kostjale tõendi, mille kohaselt ei ole kostjal tema eest võlgnevust. Samuti leiab kostja, et nõue on aegunud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja lisas täiendavalt, et ka hageja poolt esitatud arved ei saa olla tõenditeks kostja võlgnevuse kohta, kuna arvetes on märgitud, et need on esitatud A M OÜ-ga sõlmitud lepingu nr 2845 alusel, mille pooleks kostja ei ole. Pealegi ei ole hageja nimetatud lepingut ei kohtule ega kostjale esitanud. Kostja tõendab, et tal ei ole hageja ees võlgnevust arve nr 524759 ärakirjaga. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. III Kohtu seisukoht Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole piisavalt tõendatud ega põhjendatud ning ei kuulu seetõttu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • korter asukohaga xxx kuulus perioodil 2004.aasta jaanuar – aprill kostjale (t lk 7, 20); • hageja varustas nimetatud korterit perioodil 2004.aasta jaanuar – aprill soojusenergiaga (t lk 25-28). Kuna kostja väidab, et esitatud nõue on aegunud, võtab kohus esmalt seisukoha nõude aegumise osas. Hageja poolt kohtule esitatud arvetest nr 358073, 381190, 403615 ja 426881 (t lk 25-28) nähtub, et arvete maksetähtpäevadeks oli vastavalt 25.02.2004, 25.03.2004, 26.04.2004 ja 25.05.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 alusel algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas antud nõude aegumistähtaeg 2004.aasta lõppemisest ja nõue oleks aegunud 01.01.
2. Hageja esitas kohtule hagi aga 28.08.
3. Seega hageja poolt esitatud nõue ei ole aegunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et korter asukohaga Xxx kuulus perioodil 2004.aasta jaanuar – aprill kostjale ja et hageja varustas nimetatud korterit perioodil 2004.aasta jaanuar – aprill soojusenergiaga, mille kohta esitas kostjale arved. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta soojusenergiat sel perioodil ei tarbinud, oli poolte vahel tulenevalt poolte tahteavaldustest (soojusenergiaga varustamine ja vastavasisuliste arvete esitamine ning soojusenergia tarbimine ja selle eest tasumine) sõlmitud suuline leping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 alusel on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus, mis on tekkinud ajavahemikul 2004.aasta jaanuar 3 kuni aprill. Kostja väidab, et tal puudub võlgnevus hageja ees ja on oma väite tõenduseks esitanud hageja poolt talle 2006.veebruaris esitatud arve nr 524759 (t lk 35). Antud arvest nähtub, et kostjal oli hageja ees võlgnevus summas 1 013.99 krooni, mis aga on makstud. Seega tõendab esitatud dokument, et 2006.veebruari seisuga polnud kostjal hageja ees enam võlgnevusi. Hageja väited, et nimetatud arve ei ole asjakohane, sest hagetav võlgnevus on varasemast perioodist, kui tarbitud soojusenergia eest esitas hageja arved otse korteriomanikele ning et alates 2004.oktoobrist esitab hageja ainult ühe arve elamu kohta elamu valitsejale, kes iseseisvalt jaotab arves kajastatud soojusenergia tasu korteriomanike vahel ning alates 2004.oktoobrist esitatavates arvetes hageja ei kajasta korteriomanike võlgnevusi eelnevate perioodide eest (t lk 38), on paljasõnaline ja vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale esitada vajadusel täiendavaid tõendeid, ei esitanud hageja oma väite kinnitamiseks mingisuguseid tõendeid. Seega ei ole hageja tõendanud veenvalt, et kostjal on hageja ees hagetav võlgnevus ega lükanud ümber kostja poolt esitatud tõendit seisuga 31.01.2006 kostja ees võlgnevuse puudumise kohta.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et kostja menetluskulud tuleb kanda hagejal ja hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok