) (
RakS § 12 lg-s 1 sätestatu alusel). Hageja on väitnud, et kui kostja oleks hagejale tööraamatu väljastanud hagejaga töölepingu lõpetamisel, oleks hageja saanud 30-40 % kõrgemat palka. Hageja nõue on käsitletav saamatajäänud tuluna (
Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud kahjusumma arvestust kui sellist (tl 37), mille kohaselt hageja põhipalk oli uue tööandja juures 04.09.2005.a kuni detsembri lõpuni 2005.a 8’000.- krooni ja alates jaanuarist 2006.a kuni oktoobrini (kaasa arvatud) 10’000.- krooni. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt esile toodud asjaolule, et hageja informeeris korduvalt tööandjat tööraamatu väljastamise vajadusest. Asjaolu, et hageja teavitas kostjat e-kirjadega tööraamatu saamise soovist on tõendatud e-kirjaga (tl 33), mille lõpus hageja on lisanud fraasi „NB! Ja ära unusta mu tööraamatut”, mille peale kostja töötaja A.S on 07.03.2006.a vastanud, et „hetkel pole M veel tööraamatuid kuskilt saanud (neid ei müüdagi igas poes)/…/”. Samuti tõendab nimetatut hageja 08.09.2006.a e-kiri (tl 35), milles hageja teatab, et pole saanud tööraamatut ja plaanib pöörduda kohtusse hüvitise saamiseks ning kostja töötaja vastab 08.09.2006.a, et hageja tööraamat on tellitud. S E AS e-kiri (tl 26), koos hageja vastusega (tl 36) ja kostja veelkordse vastusega (tl 54-55) ei tõenda hageja varasemat informeerimist tööraamatu olemasolust, kuigi selles kasutatakse formuleeringut „ootame sind endiselt tööraamatule järgi tulemisele”. Kostja sekretäri A.K seletuskiri 25.01.2007.a, mille kohaselt hagejale sai helistatud 11.septembril ja teavitatud sellest, et tema tööraamat on kostja kontoris, ei ole usaldusväärne tõend tööraamatu olemasolust teavitamise kohta 11.septembril 2006.a. Kostja töötaja on oma 09.11.2007.a e-kirjas teatanud, „minu teada sai sellest sind küll informeeritud”, kuid jätnud täpsustamata, kes ja millisel viisil seda tegi. Hageja on vaielnud vastu asjaolule, et kostja teavitas hagejat 11.septembril tööraamatu olemasolust. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendatud on asjaolu, et hageja sai 3 tööraamatu kättesaamise võimalusest teada esmakordselt 06.11.2006.a. Vastutusest vabastamise alusena võivad kõne alla tulla rikkumise vabandatavus, süü puudumine või kokkuleppeline vastutusest vabastamine (vastavalt
, § 104 ja § 106).
regulatsioon tugineb vabandatavusele ehk nn garantiivastuse kontseptsioonile, kus peamise vastutusest vabastamise alusena on ette nähtud vääramatu jõud (
Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks teha järelduse, et rikkumine oli vabandatav. Kostja ei ole esile toonud usutavaid põhjendusi, miks tööraamatut kostjale tema korduvatest nõudmistest hoolimata ei väljastatud. Kostja väide, et hageja võis tõendada oma töösuhet nii töölepinguga (mis oli hagejal olemas) kui ka iseloomustuse või muu kostja koostatud dokumendiga (mida hageja kostjalt ei taotlenud), viitavad asjaolule, et kostja vaidlustab hageja kahjunõude, kuna see ei olnud talle ühest küljest ettenähtav (
On õige, et tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument (TLS § 20 lg 1). Tööraamat on see dokument, millest järgmine tööandja saab välja lugeda nii staaži kui ka aluse, millisel eelmise tööandjaga tööleping lõpetati. Samuti ei saa olla hagejale etteheidetav asjaolu, et ta taotles tööraamatu väljastamist olukorras, kus uus tööandja seda oma käsutusse saada või näha soovis. Kahju tekkimise võimalus ei tohi olla nii kauge, et sellega ei saa elukogemuse kohaselt mõistlikult arvestada ehk kahju tekkimise võimalus ei tohi olla täiesti ebatõenäoline. Asjaolu, et uus tööandja hindab tööle vormistamisel uue töötaja eelnevaid töökogemusi samas valdkonnas ning suuremate töökogemustega objektitehnikute palgatase on kõrgem kogemusteta töötaja omast peaks olema kostjale kui AS-ga M E samas tegevusvaldkonnas tegutsevale isikule mõistetav ja üldteada. Asjaolu, et töötaja tööraamatut vajab ja selle puudumisel võib talle tekkida saamata jäänud tulu, kuna ta ei suuda oma eelnevat tööstaaži tõendada, pidi kostjale olema ettenähtav vähemalt siis kui hagejaga tööleping oli lõpetatud ja hageja oli tööraamatut korduvalt nõudnud. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-ga 6.3 loeb kohus tõendatuks, et töötaja kohustus hoidma „ametialaseid-, ärilisi- ja tootmisalaseid saladusi, tööjoonised, töödetehnoloogia ja lepingud.” Hageja selgituste kohaselt sai ta sellest aru nii, et ta ei tohi ka oma töölepingut uuele tööandjale näidata. Säte ei võimalda ilma juriidiliste teadmisteta mõistlikul inimesel, kes tegutseb heas usus ka peale lepingu lõpetamist, teha järeldust, et ta võis töösuhte lõpetamise järgselt kostjaga töösuhte tõttu talle teatavaks saanud informatsiooni kostja konkurendile avaldada. Tulenevalt nimetatud töölepingu sättest pidi kostja ette nägema, et hageja ei kasuta töölepingut oma staaži tõendamiseks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tööraamatu saamine on mingil põhjusel raskendatud tegevus. On mõistlik eeldada, et tööraamat õnnestub isikul hankida kaubandusvõrgust vähemalt nädala jooksul. Kohus on seisukohal, et kostja poolt tööraamatu mittevormistamisega tekitas kostja hagejale kahju raske hooletuse tõttu (
lg 4), mistõttu ei ole vajalik, et kostja näinuks tööraamatu mittevormistamisest tingitud kahju ette juba lepingu sõlmimisel. Kohus nõustub kostjaga osas, et tööraamatu mittesaamisel oleks hageja võinud taotleda kostjalt iseloomustuse või mõnes muus vormis dokumendi väljastamist, milles oleks saanud tõendada hageja tööstaaži. Kohus leiab, et hageja oleks võinud kostjale vähemalt selgitada, miks ta tööraamatut vajab ja et tööraamatu ettenäitamisel uuele tööandjale saab ta tõendada oma staaži ning tal on võimalik saada kõrgemat palka. Hageja kinnitas ka kohtuistungil, et ta nimetatut kostjale ei selgitanud, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Nimetatust tulenevalt teeb kohus 4 järelduse, et kahju tekkis osaliselt hagejast tingitud asjaoludel ja hindab, et asjaolud soodustasid kahju tekkimist 50 % ulatuses. Nimetatud osas tuleb kahjuhüvitist vähendada. Edasi hindab kohus, kui suur on hageja saamata jäänud tulu (
AS M E Elamuehitusdivisjoni direktori T.K Harju maakohtule esitamiseks koostatud tõendiga (tl 38) loeb kohus tõendatuks, et M E tööle vormistamisel on samas valdkonnas suuremate töökogemustega objektitehnikute palgatase 30-40% kõrgem kogemusteta töötaja omast. Nimetatust saab teha järelduse, et hageja oleks saanud 30-40% kõrgemat palka, kui ta oleks saanud esitada tööraamatu staaži tõendamiseks. Keskmine protsent on nimetatud tõendist tulenevalt 35%. Kahjusumma arvestustes on hageja lähtunud 40%-lisest palgavahest, mistõttu seda tuleb korrigeerida. Arvutuskäik on järgmine: nõutava perioodi jooksul teenis hageja brutopalgana 132’000.- krooni. 35% nimetatust on 46’200.- kr. Kuivõrd kohus leiab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada 50 % ulatuses, on hageja õigustatud saama kostjalt saamata jäänud tulu 23’100.- krooni (
MS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei kjaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Käesolevas asjas ei pea pooled tasuma riigilõivu ja muid kohtukulusid. Kohus leiab, et poolte kohtuvälised kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Ele Liiv Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.