Obsah (7)

§ 2§ 854§ 855§ 859§ 861§ 795§ 794

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 31.10.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasi AS A

§-s 854). Vaadeldavale võlasuhtele kohaldatakse Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimusi (Üldtingimused), millele on viidatud ka veotellimuses. Kuivõrd kostja on tema ja hageja vahelises vaadeldavas võlasuhtes üksnes ekspedeerija, kes üksnes korraldab kauba vedamist ning ei teosta ise veoteenust, siis leiab kostja et ta on antud juhul hageja suhtes veoteenuse vahendaja.

1. Kostja tellis hageja kauba veoteenuse AS-ilt AB, kes on antud tegevusvaldkonnas spetsialistide ja üldsuse poolt tunnustatud, kvaliteetse teenusega ning üle kümneaastase kogemusega ettevõtja. Kostjal on temaga pikaajaline koostöö. Kostjal ei olnud mõistlikult põhjust kahelda tema veoteenuse kvaliteedis. Kostja on seisukohal, et ta on rakendanud vedaja valimisel nõutaval määral piisavat ja vajalikku hoolsust. Kostja ei vastuta hageja ees.
2. Vastuväidetest tulenevalt isegi kui alternatiivselt oletada, et kostja ja hageja vahel sõlmiti vaadeldava kauba vedamise korraldamise osas veoleping (

§-s 774), leiab kostja, et ta ei ole rikkunud oma kohustusi. Isegi kui oletada et kostja on rikkunud oma kohustusi, mis oli hagejale kahju tekkimise põhjuseks, siis on selline rikkumine antud juhul vabandatav.

1. Kostja leiab, et hageja kauba vedamisel esinenud viivituse ja võimaliku osalise kaotsimineku selle teekonnal Eestisse põhjustas Lätis toimunud vääramatu jõu asjaolu. Lätis toime pandud kuritegu on asjaolu, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.
2. Kostja on seisukohal, et kostja vastutus on piiratud. Kostja on hea tahte avaldusena ja heas usus, olenemata sellest, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, maksnud hüvitise, mis vastab kaaluliselt 502,97 kg-le kaubale, 4 189,74 SDR-i ulatuses (so 80 0001,95 krooni vastavalt Eesti Panga kursile seisuga 02.07.2003.a.). Ka ei ole kostja küsinud hageja käest vaadeldava teenuse eest tasu sõltumata sellest, et hageja sai kurjategijate saagiks langenud kaubast kätte valdava enamuse.
3. Kostja leiab, et hagejale väidetavalt tekkinud kahju on tõendamata, tõendamata on see, et kahju tekkis tulenevalt kostja väidetavast kohustuse rikkumisest. 2
4. Hageja ei ole tõendanud, et väidatavalt kaotatud kauba väärtus on 188 643 krooni. See on üksnes hagiavalduses toodud paljasõnaline väide. Väidetavalt kantud lähetuskulud summas 20 359 krooni on ilmselge liialdus. Kostja leiab, et Läti Vabariiki ei olnud vaja saata kahte inimest korraga jne. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest peab kannatanu oma õiguste kaitsmisel tegutsema kulude kandmisel (mille osas ta kavatseb esitada kahju hüvitamise nõude) optimaalselt, mitte priiskavalt. Kostja leiab, et sellistes summades kulude nõudmine on hea usu põhimõtte vastane ja õiguskaitsevahendite kuritarvitamine.
5. Hageja ei ole tõendanud oma väidet et ta oli sunnitud alandama kauba hinda summas 17 507 krooni. See on üksnes hagiavalduses toodud paljasõnaline väide.
6. Hageja poolt väidetavalt kantud õigusabikulud summas 49 067 krooni on ilmselge liialdus. Põhjendamata ja tõendamata on õigusabi vajadus, pealegi veel sellises mahus. Õigusabiarved on täielikult kontrollimatud. Kohtu põhjendused
7. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Asja materjalidest nähtuvalt 15.03.2006.a. kirjaga (t lk 73) kohus kohustas pooli esitama kohtule kõik tõendid ja taotlused nende kogumiseks, 30 päeva jooksul alates teate kätte saamisest. 20.11.2006.a. esitatud taotluse kohaselt palus hageja esindaja pikendada tõendite esitamise tähtaega kuni 10.12.2006.a. (t lk 102), hageja tõendeid ega taotlusi tõendite kogumiseks kohtu määratud ajaks ega ka 10.12.2006.a. ei esitanud. Vastavalt TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Seega saab kohus rajada käesoleva kohtuotsuse üksnes nendele tõenditele, millised on asjas esitatud ja asja juurde võetud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatuga. 21.

§ 2

lg 1 järgi võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

1. Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud hageja AAS ja EE OÜ (kostja õiguseellane) vaheline võlasuhe, milline asjaolu on kinnitamist leidnud kirjaliku dokumendiga, mis on pealkirjastatud veotellimusena ja allkirjastatud 30.06.2003.a. tellija (hageja) poolt (t lk 49). Dokumendist nähtub, et ekspedeerija on EE OÜ ja et kõnealuse tellimusega seonduva veo suhtes kohaldatakse kehtivaid Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimusi.
2. Pooled vaidlevad osundatud 30.06.2003.a. dokumendi õigusliku kvalifikatsiooni üle. Hageja leiab, et nimetatud dokument on käsitletav veolepinguna ja kostja on seisukohal, et osundatud dokumendi näol on tegemist ekspedeerimislepinguga

§ 854

lg 1 tähenduses.

§ 854

lg 1 järgi ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.

§ 855

lg 1 tulenevalt ekspedeerija korraldab veose vedamise ja sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või volituse saamisel saatja nimel.

1. Asjaolu, et EE OÜ on esitanud AS AB veotellimuse 03.07.2003.a. (t lk 8), kauba veoks Belgiast Eestisse , on tõendamist leidnud veotellimusega 03.07.2003.a., millelt nähtuvad muuhulgas kauba (kodutehnika) peale ja mahalaadimise kuupäev, eritingimusena marsruut laevaga Lübeck-Paldiski ning haagise number BR/BH/30
2. Pooled ei vaidle selle üle, EE OÜ tellis veo AS-lt AB (t lk 8) ega selle üle, et faktiliselt teostas veo hoopiski kolmas isik. 3
3. Kohus, hinnanud kohtule esitatud osundatud dokumente kogumis, asub seisukohale, et vaidlusalust dokumenti, milline on pealkirjastatud veotellimusena ja allkirjastatud 30.06.2003.a. tellija poolt (t lk 49), tuleb lugeda ekspedeerimislepinguks, nagu õigesti märgib kostja, mis aga samas ei välista

§ 859järgi võimalust, et ekspedeerija veab veost ise.

Osundatud dokumendist ei nähtu, et ekspedeerija oleks võtnud kohustuse vastutada hageja ees kui vedaja (Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused § 1A). Asjaolu, et pooled ei leppinud kokku selles, et ekspedeerija teostab ka veo, võib järeldada asjaolust, et EE tellis 03.07.2003.a. vaidlusaluse veo Belgiast Eestisse (t lk 8) AS-lt AB. Osundatud 30.06.2003.a. pooltevahelise lepingu sisust ei saa üheselt järeldada, et ekspedeerija oli samas ka vedajaks ning seda ei kinnita ka asjas kogutud tõendid sh ekspedeerija TVi seletuskiri 22.07.2003.a. (t lk 9) ja 25.07.2003.a. õiend (t lk 10). Seega leiab kohus asjas esitatud tõenditele tuginedes, et kostja vastutab hageja ees kui ekspedeerija, mitte kui vedaja.

1. Kohus nõustub kostja vastuväitega selles, et 03.07.03.a. veotellimusest tulenevalt tekkis relatiivne lepinguline võlasuhe üksnes kostja ja AS AB vahel ja et selle võlasuhte osapooleks ei olnud hageja. Kohus ei nõustu aga kostjaga selles, et hageja poolt sellele dokumendile tuginemine on ebaõige ning et hageja ei saa oma väidetes tugineda nimetatud dokumendis sätestatule. Kohus leiab mõistlikkuse põhimõttest lähtudes, arvestades pooltevahelise võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, et viidatud veotellimus on käsitletav kaudse tõendina tõendamaks hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerimislepingu tingimusi ehk kauba imise aega, veoki numbrit, veo marsruuti. Kostja vastuväide, et temal oli õigus vabalt valida vahendid ja meetodid, kuidas korraldada kauba vedu Eestisse otstarbekalt ja mõistliku aja jooksul, ei ole asja materjale ja vastavat praktikat arvestades, veenev.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et osa kaupa jäi kadunuks Läti Vabariigis, kuivõrd veos rööviti faktiliselt vedajalt. Sellest tulenevalt ekspedeerija võetud kohustust ei täitnud ei veotellimuses vedajale antud tähtajaks so 07.-08.2003.a ega ka mõistliku tähtaja jooksul. Vastupidine kostja poolt pole millegagi tõendatud. Seega on kostja kui ekspedeerija lepingut rikkunud.
3. Kostja väide, et ta on rakendanud vedaja valikul nõutaval määral piisavat ja vajalikku hoolsust, on paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et vedaja AS AB faktiliselt vedu ei teostanud ja veo teostas hoopiski 3 isik, ei veena kohut kostja piisavas hoolikuses vedaja valikul.
4. Hageja väide, et kaotatud kauba maksumus on kokku 12 092,55 EUR (188 643,78 kr) ja kahju seoses hinna alandamisega summas 17 507 kr on paljasõnaline, nagu õigesti märgib kostja. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid nimetatud asjaolude tõendamiseks. Seega on tõendamata hageja kahju kadunud kauba maksumuse näol summas 12 092,55 EUR (188 643,78 kr) ja kahju seoses vajadusega kauba hinda alandada summas 17 507 kr. 31.

§ 861

lg 1 tuleneb, et ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustamisest tekkinud kahju. Vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 793 ja 794, § 795 lg 1 ja 2 ning § 796-799 sätestatut.

§ 795sätestab kohustatud isiku vastutuse piirmäära.

Osundatud sätte lõike 1 järgi vastavalt

§ 794

maksmisele kuuluv hüvitis veose või selle osa kaotsimineku või kahjustamise eest on piiratud 8,33 SDR-iga (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik) kaotsi läinud või kahjustatud veose või selle osa brutokaalu iga kilogrammi kohta. 32. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale 10.03.2003.a. maksnud 4 189,74 SDR-i ulatuses tekkinud kahju hüvitisena 80 001,95 kr. Vastuväidetest nähtuvalt kostja on tasunud osundatud summa 502,97 kg kauba eest hea tahte avaldusena ning heas usus edaspidise koostöö jätkumise huvides, mitte aga seetõttu, et ta tunnistaks hagejale tekitatud kahju. 33.

§ 794

lg 3 järgi peab vedaja veose kaotsimineku korral kandma ka kahju kindlaks tegemise kulud. Kohus käsitleb hageja töötajate lähetusega seotud kulutusi Läti Vabariiki, kus väidetavalt toimus veose kadumine, kahju kindlaks tegemise kuludena. Kohus leiab, et hageja kulutused seoses kõnealuste lähetustega käskkirjade nr 8, 9 ja 10 (t lk 11, 14,17) alusel seoses koorma varguse uurimisega seotud toimingutega Läti Vabariigi politseis on piisavalt põhjendatud ja leiab, et kostjale kes täitis hoolsuskohustust kauba leidmisel, tuleb nimetatud kulud summas 20 359 kr hüvitada. 4 Kostja paljasõnalise vastuväitega selles, et lähetuskulud on ilmne liialdus, kohus ei nõustu, hageja tegevusest järeldub tema õigustatud huvi saada kätte kaduma läinud kaup. Hageja kahjunõue summas 49 067 kr so hageja väidetavad õigusabikulud seoses kadunud kauba tagasisaamisega, on aga täielikult põhjendamata ja tõendamata, nagu õigesti leiab ka kostja. Asjas esitatud mõningad arved asutuse juriidilise teenindamise eest vastaval kuul perioodil 2003.a. jaanuarikuu-2004.a. juunikuu eest (t lk 29-38), ei tõenda usaldusväärselt hageja kahju seoses õigusabi saamisega nimelt seoses kadunud kauba tagasi saamisega. 34. Eelnevast järeldub, et hagejale tuleb hüvitada kahju seoses lähetuskulude kandmisega summas 20 359 kr, ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. 35. Kuivõrd kostjat asjas esitatud tõendite pinnalt ei saa pidada vedajaks, ei käsitle kohus kostja alternatiivseid vastuväiteid. Menetluskulu 36. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jätab kohus poolte kohtukulu kooskõlas TsMS § 60 lg 1 poolte endi kanda. Ene Tsefels Kohtunik 5