← Eesti

2-05-15427/12

2-05-15427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruaril 2007.a. Tallinnas, Kentmanni tn kohtumajas Tsiviilasja number 2-05-1542

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus sätestatule. Pooltel puudub vaidlus selles, et 18.07.2006.a. A. L poolt N. Õ tasutud 230 000 krooni on tasutud käesoleva lepingu täitmiseks. Vastavalt lepingu punktile 2.8 kustutatakse ostja võlakohustuse kustutamisel saadud rahalistest vahenditest ostja võlgnevus järgmises järjekorras: esimesena viivis, teisena lepingu alusel tasumisele kuuluvad trahvid ning kolmandana põhivõlgnevus. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 113 lg 1 ja pooltevahelise lepingu punktile 2.5 on kostja kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest 0,2 % tasumata summalt. Viivis seisuga 18.07.2006.a. moodustas kokku 69 731,15 krooni. Seega jäi ALpoolt ülekantud summast põhivõlgnevuse tasumiseks 132 668,85 krooni. Viivise arvestust kostja vaidlustanud ei ole. Lepingu täitmise ja viivise tasumise nõude esitamine on tõendatud hageja 11.04.2003.a. ja kirjaga kostjale, mille kättesaamine kostja poolt on tõendatud kostja allkirjaga antud kirjal. Samuti on hageja saatnud kostjale tähitud kirju, mis on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Vastavalt

§-le 158 ja sõlmitud pooltevahelise lepingu punktile 2.6 on hagejal õigus nõuda lepingus märgitud võlakohustuse mittetäitmisel või mitte nõuetekohasel täitmisel kostjalt leppetrahvi 10% ostuhinnast, s.o. 23 000 krooni. Vastavalt lepingu punktile 8.

  1. kohustus kostja tasuma leppetrahvi 2% tagatava nõude väärtusest, s.o. 4 600 krooni juhul, kui ta ei täida endale lepinguga võetud kohustusi. Kohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud, et kostja on rikkunud pooltevahelisest lepingust võetud kohustusi alljärgnevalt. Vastavalt lepingu punkti 8.3 alusel oli kostja kohustatud taotlema kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks korteriomandiga, mis toob kaasa kolmandate isikute õigusi sellele, sh. üürilepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et eelnimetatud sättes on pooled kokku leppinud hüpoteegipidaja huve silmas pidades tagada asja säilimine. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja üüris korteri ajavahemikul 02.01.2002.a. kuni septembrini 2004.a. M S hageja kirjaliku nõusolekuta. Nimetatud kirjalikku nõusolekut kostja kohtule esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud kostja poolt antud lepingupunkti rikkumine. Lepingu punkti 8.3 kohaselt kohustus J. R informeerima hagejat korteriomandi eelseisvast müügitehingust kümme tööpäeva enne planeeritavat tehingut. Korteriomandi ostu-müügi leping on sõlmitud 14.07.2006.a. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile, mille kohaselt on ta hagejat nõuetekohaselt informeerinud, on paljasõnalised ja tõendamata. Lepingu punkti 8.4 kohaselt oli kostja kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest kindlustama lepingu objektiks oleva vara ja seda kogu lepingu kehtivuse aja jooksul. Kostja kindlustas 20.02.2002.a. ühe korteriomanditest. Alates 20.02.2005.a. katkestas kostja kindlustuslepingu ja korterimandid olid kindlustamata. Seega on kostja rikkunud ka antud lepingusätet. 5 Vastavalt lepingu punktile 8.
  2. oli kostja kohustatud informeerima hagejat oma maksejõuetusest. Hageja leiab, et kostja oli maksejõuetu ja seetõttu ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostjal olid makseraskused, ei tähenda, et kostja oleks maksejõuetu. Kohus leiab, et antud hageja väide kohtus tõendamist leidnud ei ole. Kostja ei ole oma lepingulisi maksekohustusi pikaaegselt täitnud, sõnaselgelt hagejale teatamata täitmata jätmise põhjustest, esitades erinevaid põhjendusi, sealhulgas avaldades soovi kohaselt tasuda lepingusumma. Eeltoodust tulenevalt kogumis leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue kokku summas 27 600 on põhjendatud ja seaduslik ning leidnud kohtus tõendamist. Põhivõlgnevuselt summas 73 475,02 krooni moodustab viivis seisuga 10.01.2007.a. kokku 23 953,60 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist täies ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja palub viivist ja leppetrahvi vähendada.

§ 113

lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § -s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool nõuda leppetrahvi vähendamist pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvinõude suurust tuleb võrrelda kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kohus arvestab viivise ja leppetrahvi vähendamise kaalumisel asjaolu, et kostja on tasunud lepingus ettenähtud müügihinna täies ulatuses, asjaolu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud temale lepingu täitmisega viivitamisega tekkinud kahjusid ja nende suurust, millest lähtuvalt saaks kohus hinnata hagejale tekkinud kahju suurust ja viivise ning leppetrahvi proportsionaalset suhet sellesse. Kohus arvestab ka

§ 162

lg 3 sätestatuga ja pooltevahelise lepingu punktiga 2.8 ning leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 73 475,02 krooni ja leppetrahv summas 10 000 krooni ning viivis 0,2 % päevas vastavalt lepingule kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuhagi kohaselt on temale tekkinud kahju hageja poolt algatatud täitemenetlusest. Kohus leiab, et kostjale täitemenetlusega tekitatud kahju olemus ja suurus ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et hageja avaldus täitemenetluse algatamiseks oli põhjendatud, kuivõrd kostja oma lepingulist maksekohustust täitnud ei olnud ja nõue oli muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Kostja on esitanud hagi tagamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et TsMS § 391 lg 1 alusel ei ole antud väidetav kahju muutunud sissenõutavaks ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. TsMS § 391 lg 1 kohaselt peab hagi taganud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Jõustunud kohtulahendit asjas tehtud ei ole. Üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisest keeldumisega tekkinud kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks hageja poole pöördunud kirjaliku nõusoleku saamiseks üürilepingu sõlmimiseks temale kuuluva korteriomandi osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka hageja keeldumine antud nõusoleku andmisest kohtus tõendamist leidnud. Vastupidi, asjas on tõendamist leidnud, et hageja poole pöördumata on kostja sõlminud pooltevahelise lepingu tagatiseks oleva korteriomandi kasutamiseks üürilepingu perioodil 02.01.2002.a. kuni septembrini 2004.a. Pärast nimetatud perioodi ei ole kostja samuti hageja poole pöördunud üürilepingu sõlmimiseks. 6 Kohus leiab, et katuseremondi eest tasutud 16 750 krooni tagastamise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Kohtus on dokumentaalsete tõenditega tõendamist leidnud, et Xxxelamu katus vahetati vastavalt korteriomanike kokkuleppele nii rahalises suuruses kui mahus. Asjas on esitatud ka dokumentaalse tõendina kostja allkiri kuni 42 000 krooni tasumise kohta. Asjaolu, et kostja ja ALvahel oleks laenuleping sõlmitud 12 000 krooni suuruses summas, mille alusel tasus viimane kostja eest ja et kostja oleks laenulepingust tuleneva väidetava võlgnevuse ALle tasunud, asjas tõendamist leidnud ei ole. Kohus märgib, et ALl kui asja kaasomanikul oli samuti iseseisev kohustus asja säilimise tagamiseks kulutusi teha. Katuse seisundi hindamise akt, selle vahetuse hinnakalkulatsioon ja selle eest tasumise kohta esitatud dokumentaalsed tõendid on kohtule esitatud ja nimetatutega on tõendatud antud tööde tegemine. Ka kostja ei vaidlusta, et katus on vahetatud. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et katusevahetuse sildi all ehitati välja katusekorrus ja tõsteti katusekaldenurka, mille tõttu oleks hageja kostja arvel alusetult rikastunud. Asjaolu, et katus vahetamist vajas, kinnitab ka kostja ise. Kohus leiab, et asja kaasomanikuna on kostjal kohustus kaasomandis oleva asja säilimise tagamiseks tehtavaid kulutusi kanda. Kostja on nõustunud tasuma üksnes katusepleki vahetuse eest, mis moodustaks arvestades kostja pool tegelikult tasutud summat 21 500 krooni ja kostja antud vastuhaginõuet 16 750 krooni üksnes 4750 krooni. Kohus leiab, et vaid antud summas kulutuste kandmine seoses katusevahetusega on ebaproportsionaalne võrreldes kostja kaasomandi osa suurusega. Kohus on seisukohal, et katusevahetuseks kulutatud summad on mõistlikud, tõendatud ning hageja kostja arvel alusetult rikastunud ei ole, mistõttu tuleb antud kostja nõue jätta rahuldamata. Kostja on vastuhagis esitanud ka nõude seoses valduse osalise mitteõigeaegse üleandmisega tekitatud kahjuga. Kohus leiab, et ostu-müügilepingu III osa punkt 3.2.1. kohaselt kinnitas ostja J. Raudsepp, et ostab vara seisundis, mis temale teada lepingu sõlmimisel ning selle valdus on temale üle antud juba enne lepingu sõlmimist. Kostja on nimetut kinnitanud isikliku allkirjaga ostumüügilepingule. Vastupidist kostja kohtus tõendanud ei ole. Hageja seletuse kohaselt kasutas kostja juba enne ülalnimetatud lepingu sõlmimist lepingu objektiks olevaid korteriomandeid üürnikuna. Kohus leiab, et asjaolu, et R. Š kasutas väidetavalt ilma kostja nõusolekuta osaliselt viimasele kuuluvat keldrinurka ja et selleks oli kokkulepe hagejaga, kohtus tõendamist leidnud ei ole. Kui kostja leiab, et R.Š on temale kahju tekitanud, on kostjal õigus sellest tulenev nõue esitada viimase vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja antud nõue jätta rahuldamata. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 750 krooni ja kandnud teisi menetluskulusid postikulu, ärakirjade jms eest 1351 krooni. Hageja on tasunud tema esindajale osutatud õigusabi eest 32 700 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista hageja kantud põhjendatud ja vajalikud kohtukulud riigilõivu ja asja läbivaatamiskuludena 12 101 krooni ning õigusabikuluna 5% hagi rahuldatud osast summas 4 173,75 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.