§-st 416 lg 3 ja §-st 421 jättis maakohus rahuldamata nõude kahjuhüvitise 31 500 krooni saamiseks. Võlaõigusseaduse (
) § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, st krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust lepingu järgi loodetud intressitulule. Apellatsioonkaebuse põhjendused
lg 3.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Kostjad on rikkunud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. Kostjate poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Hageja poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid tarbijakrediidilepingu pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostjad vabanesid lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest). Kahjuhüvitise väljamõistmine kõrvaldaks nimetatud ebaõigluse. Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjate poolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Ka Riigikohus on 14.06.2005 kohtuotsuses nr 3-2-1-66-05 väljendanud seisukohta, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida isik oleks võinud teenida näiteks raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates. Hageja peamiseks majandustegevuseks on laenude väljaandmine. Väljastatud laenudelt makstavaid intresse kasutab hageja omakorda uute laenude väljastamisel. Kuna kostjad tasusid viimase makse lepingu täitmise raames hagejale 01.09.2006, ei ole hagejal olnud kostjate poolt tasumisele kuulunud summasid oma laenutegevuses kasutada. Hageja leiab, et eeltoodu põhjal tuleb 3 8. kahju tekkimist eeldada. Kohus on rikkunud otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kahjuhüvitise välja mõistmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 10. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust, nagu hageja apellatsioonkaebuses taotles. 11. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna võib mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel
lg 3 kohaselt kaotas.
lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Seega oli hageja nõue õiguslikult põhjendatud. 12. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks kahjuhüvitise nõude osas olid antud juhul olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.