Obsah (6)

§ 630§ 442§ 440§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-3193 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2008, Tartu

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. jaanuaril 2008.a. esitas B. OÜ Tartu Maakohtule hagi OÜ X. osanike 26.11.2007.a. otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 26.10.2007.a. OÜ X. osanike koosolek, millel võeti vastu osakapitali suurendamise otsus. Hagejale kui OÜ X. osanikule saadeti koosoleku kokkukutsumise teade 18.10.2007.a. Hageja osanike koosolekul ei osalenud. 26.10.2007.a. osanike koosoleku kokkukutsumise teade on postitatud 18.10.2007.a. Postiasutuse poolt üritati seda esimest korda kätte toimetada 19.10.2007.a. Vastavalt ÄS §-le 172 lg 1 peab teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Seega tuleb etteteatamistähtaega arvutada alates ajast, mil teade jõudis hagejani (19.10.2007) ning ühenädalane tähtaeg möödub 26.10.2007.a. Kuna teade peab olema osanikul käes ühe nädala, siis oleks koosolekut saanud pidada kõige varem 27.10.2007.a. Järelikult on osanike koosoleku kokkukutsumisel rikutud ÄS § 172 lg 1 sätestatut, vastavalt ÄS §-le 1771 lg 1 on selline otsus tühine ning hageja palub kohtul otsuse tühisus tuvastada. Osakapitali suurendamise otsus ei vasta seadusele ka sisuliselt. Nõuded osakapitali suurendamise otsusele on kehtestatud ÄS §-s 1921, antud juhul puudub otsusest selle paragrahvi punktis 4 sätestatu. Nimelt ei ole otsuses toodud ära osa eest tasumise aega ja kohta. Selle asemel on otsuses konstateeringud, et mõned osanikud on enne osanike otsuse tegemist teinud rahalised sissemaksed. Millisel alusel on need tehtud, kes ja millal on vastavad ühingupoolsed otsused teinud ning millal ja kellele on neist otsustest teatatud, ei ole hagejale teada. Kuna osakapitali suurendamine on osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 2, siis peaks olema olemas varasem osanike poolt tehtud osakapitali suurendamise otsus, mida aga olemas ei ole (vähemalt ei ole hagejale teatatud sellise otsuse tegemisest). Otsuse puudus ei ole mitte üksnes formaalne, vaid selline otsus rikub otseselt hageja õigusi. Puuduse tulemusena on tekkinud olukord, kus hagejale kui ühele osanikule ei ole antud võimalust osakapitali suurendamises osalemises osaleda, millega on rikutud ÄS § 193 lg
2. Kui osakapitali suurendatakse rahaliste sissemaksetega, tuleb toimingud teha sellises järjekorras: osanike otsus, sissemaksete tasumine, osakapitali uue suuruse kandmine äriregistrisse. Antud juhul on aga osakapitali suurendamise otsus tehtud pärast seda, kui sissemaksed on juba tasutud osanike poolt, kes on otsuse järgi osakapitali suurendamises osalenud. Otsusega ei ole hagejale antud isegi mitte sellist võimalust. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et otsuses ei ole märgitud, miks on osakapitali suurendamine ühingu jaoks vajalik, mis näitab selgelt, et sellise otsuse tegemine ei ole lähtunud mitte ühingu huvidest, vaid tegelikuks eesmärgiks on hageja kui ühe osaniku osaluse suhteline vähendamine. Tulenevalt ÄS §-st 1771 lg 1 palub hageja tuvastada OÜ X. osanike 26.10.2007.a. koosolekul vastuvõetud osakapitali suurendamise otsuse tühisus, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Kui kohus leiab, et ostus tühisuse tuvastamise alus puudub, palub hageja tuvastada OÜ X. osanike 26.10.2007.a. koosolekul vastuvõetud osakapitali suurendamise otsuse vastuolu seadusega ja tunnistada see ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks, kuna osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud ÄS §-s 1921 ja ÄS
3. Hageja nõuded on ülaltoodutena esitatud alternatiivsetena ning hageja palub kohtul neid käsitleda hageja poolt esitatud järjekorras. KOHTUISTUNG 01.07.2008.a. toimunud istungil jäi hageja hagiavalduse juurde, täpsustades, et nad jäävad hagiavalduses toodud esimese nõude juurde. Kostja võttis istungil hagi õigeks, mille kohta kirjutas omakäelise hagi õigeksvõtu (tl 34). KOHTU SEISUKOHT Hageja palub tuvastada OÜ X. osanike 26.10.
4. a koosolekul vastuvõetud osakapitali suurendamise otsuse tühisus, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 2 Äriseadustiku (ÄS) § 172 lg 1 kohaselt peab osanike koosoleku kokkukutsumise teade olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. ÄS § 1771 järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Antud juhul sai hageja 26.10.2007.a. toimuva koosoleku kokkukutsumise teate kätte 19.10.2007.a. Järelikult on tähtaja mittejärgimise tõttu rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, mille tõttu on koosolekul vastu võetud osanike otsus tühine. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega on põhjendatud OÜ X. osanike 26.11.2007.a. otsuse tühisus. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3