3-08-606/1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-08-606 Määruse kuupäev 14.aprill 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Valdek Vääri kaebus Tartu Linnavalitsuse toimingu (tegevusetus Virve Vääri EVP arvel olnud vara säilimise kindlustamisel) õigusvastaseks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 14.04.2008 kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada Valdek Vääri kaebus haldusasjas nr 3-08606 pädevuse puudumise tõttu.
2. Kohtumäärus koos kaebuse ja selle lisadega saata kaebuse esitajale. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud, kaebaja taotlus, põhjendused. Valdek Vääri esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotleb, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse toimingu, mis seisnes tegevusetuses 2006 a. lõpul SEB Eesti Ühispangas Virve Vääri EVP arvel reaalselt olemas olnud vara säilimise kindlustamisel. Kaebaja märgib, et Tartu Maakohtu 01.03.2001 otsusega määrati tema ema, Virve Vääri eestkostjaks Tartu linn. Virve Vääril oli olnud alates 19.07.1995 Maapangas EVP (erastamisväärtpaberi) arve. Seoses Maapanga pankrotiga viidi arve 13.07.1998 üle Ühispanka. Summa 46 148 krooni oli seisnud pangas arvel rea aastate jooksul. Jääk 2006 aasta lõpus oli 34 278 krooni. 30.01.2007 oli Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud avaldus EVP arve jäägi 34 278 krooni hüvitamiseks. Nimetatud summa hüvitatakse graafiku alusel 5 aasta jooksul kuni aastani 2011.a. Virve Vääri suri 23.09.2007.a. Kaebaja märgib, et ta on Virve Vääri pärija, pärimisõiguse tunnistus on välja antud 10.03.2008.a. Kaebaja märgib, et 2006 a lõpus olnud kursi alusel oleks ta saanud pärida 30030 krooni, 07.11.2007 laekus aga rahandusministeeriumilt 6855,60 krooni, vähem seega 23 175.05 krooni. Valdek Vääri märgib, et ta pöördus linnavalitsusse kohtuvälise kokkuleppe saamiseks – pärandvara puudujäägi küsimuse lahendamiseks lepingu sõlmimise teel. Selle kohaselt oleks linnavalitsus hüvitanud kaebajale koheselt summa 23 175.05 krooni ning saanud 1 rahandusministeeriumilt 4 aasta jooksul 27422.40 krooni. Linnavalitsus pakutud ettepanekuga ei nõustunud. Kaebaja märgib, et Tartu Linnavalitsuse tegevus ema EVP-arve osas ei olnud proportsionaalne ega eesmärgipärane. Tartu Linnavalitsus oli oma tegevusega tekitanud emale otsese varalise kahju 30030 krooni. Kui linnavalitsus oleks käitunud teisiti, ehk müünud EVP jäägi Ühispangale ning paigutanud saadud summa pangaarvele, siis ei oleks kahju tekkinud. Tartu Linnavalitsusel oleks tulnud arvet puudutava otsuse tegemisel arvestada arve omaniku aktuaalse tahtega, samuti seadusjärgselt pärima õigustatud isiku ning perekonnaliikmete arvamusega. Põhjendatud huvina on Valdek Vääri märkinud, et ta soovib linnavalitsuselt nõuda talle õigusvatsase toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kohtu seisukoht HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ning HKMS § 4 lg 2 järgi loetakse toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevust või tegevusetust või viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Tsiviilasju lahendavad vastavalt TsMS § 1 maa ja linnakohtud. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Pärimisõigusest tulenevad suhted ei kuulu halduskohtus läbivaatamisele. Kaebusest nähtub, et Valdek Vääri vaidlustab linnavalitsuse toimingud (tegevusetus) tulenevalt tema pärimisõigusest, kuna ta ei pärinud ema järel koheselt kogu summat. Kaebaja väitel ei saanud ta pärimisel kätte kogu raha, mis oli ema EVP arvel olnud, vaid graafiku alusel 5 aasta jooksul. Linnavalitsuse toimingute vaidlustamise võimalust on V.Vääri kasutanud ära just pärast pärimisõiguse tunnistuse saamist. Teiseks märgib kohus, et halduskohtu pädevusse ei kuulu ka vaidlused, mis tulenevad eestkoste teostamisest, ükskõik kas eestkostjaks on kohalik omavalitsus või füüsiline isik. Antud juhul tuleb lähtuda vaidlustatud toimingute tegemise ajal kehtinud maakohtu otsusest, mille järgi oli Virve Vääri eestkostjaks Tartu linn. Eestkostja õigused ja kohustused on sätestatud Perekonnaseaduses. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostja ja eestkostetava vahelised suhted on eraõiguslikud suhted, mitte avalik-õiguslikud suhted, ja seda ka siis, kui eestkostjaks on kohtuotsusega määratud kohalik omavalitsus. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-65-05 märkinud, et olukorras, kus eestkosteasutus täidab eestkostja ülesandeid, on eestkostetaval õigus oma põhiõiguste ja vabaduste alusetu piiramise korral pöörduda kaebusega vahetult halduskohtusse, varaliste õiguste ja huvide kaitseks aga tsiviilkohtusse. Kuna toimingud, mida Valdek Vääri vaidlustab, olid tehtud linnavalitsuse poolt eestkostjana (mitte eestkosteasutusena), oli eestkostetaval õigus oma varaliste õiguste kaitseks pöörduda üldkohtusse, sama õigus on seega ka tema pärijal. Tartu linn eestkosteasutusena saab korraldada eestkostet, kuid ei saa eestkosteasutusena otsustada eestkostetava varaga seonduvat, kaasa arvatud erastamisväärtpaberite müümist. Seda saab teha eestkostja. Eeltoodud põhjustel kuulub Valdek Vääri kaebus tagastamisele. HKMS § 84 lg 4 p 2 sätestab, et kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis tasutud riigilõiv tagastatakse. Riigilõivu tagastamine toimub isiku nõudel.. 2 Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist Riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. V.Vääri on tasunud riigilõivu 80 krooni. Riigilõivu tagastamiseks on kaebuse esitajal vajalik pärast kohtulahendi jõustumist esitada halduskohtule vastavasisuline taotlus. Riigilõivu tagastamise taotluses märgitakse: 1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev; 2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev). Riigilõiv tagastatakse kohtumääruse alusel. Eda Muts kohtunik 3