3-07-1882/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1882 Otsuse kuupäev 07.jaanuar 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.03.2007 maksuotsuse nr 12-5/121 osalise tühistamise ja 10.08.2007 otsuse nr 12-5/296 täielikult tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 17.detsember 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja advokaat Kersti Kägi ning Maksu- ja Tolliameti esindaja Karin Kask Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksuhaldur kontrollis ajavahemikul 08.02.2005 kuni 17.07.2006 OÜ Bestex suhkru laovarusid perioodil 01.03.2004 kuni 30.06.2004 ja suhkruga tehtud tehingutest tuleneva käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. OÜ Bestex juhatuse ainuliige oli perioodil 30.03.2004 kuni 13.08.2004 XXX. OÜ Bestex on äriregistrist kustutatud 13.09.2004 Viljandi Maakohtu 09.08.2004 määruse nr 2-273-04 alusel. OÜ Bestex dokumendihoidjaks on määratud alates 13.09.2004 XXX. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna poolt kontrolliti XXX 2004.aasta tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust seoses OÜ Bestex arveldusarvelt XXX poolt sularahas väljavõetud summadega. Üksikjuhtumi kontroll viidi läbi maksuhalduri 19.10.2006 korralduse nr 12-2.1/10334 alusel. Kontrolli tulemusel tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus 27.03.2007 maksuotsuse nr 12-5/121 tasumisele kuuluva maksusumma 1 612 000 krooni määramise kohta tingimusega, et maksuhaldur võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada juhul, kui XXX esitab täiendavad dokumendid, mis tõendavad OÜ Bestex pangakontodelt väljavõetud 6 200 000 krooni kasutamist OÜ Bestex ettevõtluse tarbeks. XXX esitas Maksu- ja Tolliametile vaide, millele lisas täiendavate dokumentaalsete tõenditena eraisikute Raivo Riisa ja Taavi Kerneri kirjalikud kinnitused selle kohta, et nad on laenanud 2003.aastal OÜ-le Bestex kokku 5 500 000 krooni ja on laenuks antud raha 30.06.2004 seisuga tagasi saanud. Kaebuse esitaja võttis vaide hiljem tagasi. 10.08.2007 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus otsuse nr 12-5/296, millega jättis varasema maksuotsuse muutmata. Maksuhaldur leidis, et T.Kerneri ja R.Riisa kinnitused on üldsõnalised ning nendes leiduv teave ei ole piisav XXX väidete kinnitamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.03.2007 maksuotsuse nr 12-5/121 osalise tühistamise ja sama maksukeskuse 10.08.2007 otsuse nr 125/296 täielikult tühistamise nõudes. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole saanud maksustatavat tulu TuMS § 12 lg 1 mõttes OÜ –u Bestex pangakontodelt võetud summade ulatuses ja leiab, et maksuotsus tuleb tühistada tasumisele kuuluva tulumaksusumma osas, mis on määratud OÜ Bestex pangakontolt väljavõetud sularahalt, mis on aga tagastatud R.Riisale ja T.Kernerile. Kokku moodustab tagastatud laenusumma 5 500 000 krooni, millelt tasumisele kuuluks tulumaks 1 430 000 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja on seisukohal, et XXX kaebus ei ole põhjendatud ning selles toodud väited ei anna alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Maksuhalduri otsustus selle kohta, et Taavi Kerner ja Raivo Riisa ei ole OÜ-le Bestex laenu andnud, põhineb järgmistel asjaoludel: - OÜ-l Bestex puudus väidetaval laenude võtmise ajal majandustegevus ja seega ka vajadus laenude võtmiseks; - Taavi Kerneri poolt laenu andmine polnud võimalik, kuna tal puudusid selleks vahendid; - Raivo Riisa poolt laenu andmiseks vajalike vahendite olemasolu ei ole leidnud kinnitust. Vastustaja ei pea nimetatud laenude võtmist ja tagastamist OÜ Bestex poolt tõendatuks ka põhjusel, et kaebuse esitaja ei ole esitanud maksuhaldurile laenude saamist ja tagastamist kinnitavaid OÜ Bestex raamatupidamisdokumente, mis peaksid tal OÜ Bestex dokumentide hoidjana olemas olema. Laenulepinguid ning sularaha sissetuleku ja väljamineku ordereid või muid sularaha liikumist kinnitavaid dokumente kaebuse esitaja esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 2 Tulumaksuseaduse (TMS) § 1 lõike 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2004.aastal oli TMS § 4 lõike 1 kohaselt paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksumäär 26%. TMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur XXX poolt maksustamisperioodil 2004.a tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust seoses OÜ Bestex arveldusarvelt XXX poolt sularahas väljavõetud summadega. Kokku oli XXX perioodil 01.06.2004 kuni 16.06.2004 võtnud OÜ-le Bestex kuuluvatelt arvelduskontodelt välja sularaha summas 6 200 000 krooni. Väljavõetud rahasumma kasutamise kohta XXX dokumente ja täiendavaid selgitusi maksuhaldurile ei esitanud, seega ei ole ta tõendanud raha kasutamist OÜ Bestex ettevõtluses. Kaebuse esitaja väide, et ta kasutas OÜ Bestex pangakontolt väljavõetud 6 200 000 krooni OÜ Bestex huvides, on paljasõnaline ja dokumentaalselt tõendamata. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt kinnitab Raivo Riisa 22.04.2007.aastal, et seisuga 30.06.2004 on ta täielikult tagasi saanud OÜ-le Bestex 2003.a laenatud kolm miljonit Eesti krooni (tl 22). Ka Taavi Kerner kinnitab 19.04.2007.aastal, et ta on seisuga 30.06.2004 täielikult tagasi saanud OÜ-le Bestex 2003.a laenatud kaks miljonit viissada tuhat Eesti krooni (tl 23). Tunnistaja Taavi Kerneri ütluste kohaselt „ei ole ta füüsilise isikuna XXX laenu andnud; laenu andsin XXX kui eraisikule; raha ülekanne toimus panga kaudu, raha üleandmist käest kätte ei ole olnud, ülekandega toimus ka laenu tagasisaamine; laenu andsin oma firma arvelt 2003.aastal ja tagasi sain samal aastal; andsin eraisikule raha ja tegin seda oma juriidilise isiku nimel; andsin raha nii firma arvelt kui ka eraisikuna; kui palju ma füüsilise isikuna kokku andsin, ei oska öelda; enamus raha oli minu vanematelt pärit, ema suri 2004.a veebruaris; laenatud raha on mulle tagastatud kogu summas, mida ma ei mäleta“ (tl 67). Kohus asub seisukohale, et T.Kerner ei ole OÜ-le Bestex laenu andnud, sest tema ütlused on vasturääkivad, paljasõnalised ja kinnitavad täpselt vastupidist kaebuse esitaja seletusele laenu saamise ja tagastamise kohta. Tunnistaja R.Riisa ütluste kohaselt „võttis Aap Anderson laenu 2003.aasta kevadel äritegevuseks; raha võtsin kodust; olen esitanud mingi pärandustunnistuse; OÜ-l Bestex ei olnud laenu tagasimaksmisega probleeme, ma ei teadnud, et ta oli pankrotis“ (tl 68). Kohus ei pea usaldusväärseks R.Riisa ütlusi kolme miljoni suuruse rahasumma andmise kohta kaebuse esitajale, kuna asja materjalidest nähtuvalt R.Riisa ajavahemikul 1999-2005 tuludeklaratsioone maksuametile esitanud ei ole, aastatel 1999-2001 on talle tehtud tööandjapoolseid väljamakseid deklareeritud kokku 53 505 krooni, aastatel 2002-2005 ei ole talle tehtud väljamakseid deklareeritud. Asjaolu, et R.Riisa on vaadeldaval perioodil pärinud abikaasalt Vilja Riisalt sularaha 8 miljonit krooni, ei ole usaldusväärne, kuna maksuhalduri andmetel ei ole ka Vilja Riisa esitanud aastatel 1999-2003 tuludeklaratsioone, samuti ei ole talle aastatel 2001-2003 tehtud väljamakseid deklareeritud. 3 Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et R.Riisa ja T.Kerneri kinnitused on üldsõnalised ja nendes leiduv teave ei ole piisav kaebuse esitaja väidete kinnitamiseks, kuna maksuhaldur kasutas nende väidete kontrollimiseks ametkonnasisest teavet ja tegi kindlaks, et T.Kerneri poolt laenu andmine polnud võimalik, kuna tal endal puudusid selleks vahendid, samuti ei leidnud kinnitust R.Riisa poolt laenu andmiseks vajalike vahendite olemasolu, seega järelikult nii R.Riisa kui T.Kerner ei ole OÜ-le Bestex laenu andnud. Lisaks eeltoodule märgib kohus ära asjaolu, et ka pankrotimenetluse käigus ei selgunud võetud laenude olemasolu. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et kuna OÜ Bestex poolt 2003.aastal esitatud käibedeklaratsioonidest nähtuvalt puudus aga OÜ-l Bestex väidetaval laenude võtmise ajal majandustegevus, mida kinnitab ka OÜ Bestex ajutise pankrotihalduri M.Sikuti 30.07.2004 aruanne Viljandi Maakohtule, siis oli laenude võtmine sellel perioodil põhjendamatu ja nende võtmiseks puudus ka vajadus, samuti ei selgunud. Viljandi Maakohtu 09.08.2004 kohtumääruses nr 2-273-04 (tl 55-56), millega lõpetati OÜ Bestex pankrotimenetlus, on märgitud, et OÜ Bestex majandustegevus oli pankrotimenetluse alustamise ajaks täielikult seiskunud. Tõendatud on, et 2004.aastal toimunud suhkrutehingute tarbeks võttis OÜ Bestex laenu OÜ-lt Kerri C & M, mille juhatusse kuulusid ka sellel perioodil Taavi Kerner ja Raivo Riisa. Kohus on seisukohal, et kuna maksuhalduri poolt kontrollimise käigus kogutud tõenditest ei selgunud OÜ Bestex pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamine OÜ Bestex ettevõtluse tarbeks, siis on maksuhalduri järeldus, et tegemist oli XXX tuluga, õige ja maksuhalduri poolt täiendava tulumaksu määramine põhjendatud. Arvestades kõike eeltoodut jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4