) § 428 lg 1 p-st 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja esindaja palus hagejatelt välja mõista tasu õigusabi eest 11 000 krooni. Kostja esindaja taotlus on põhjendatud, kuna antud asjas ei ole hagejate poolt hagist loobumise avaldus esitatud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvetega nr 0716 ja 0719 on tõendatud, et kostja on talle osutatud õigusabi eest kulutusi kandnud. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hagejatelt välja mõista kostja kasuks kostja poolt nõutud õigusabikulud summas 11 000 krooni. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED V. Schneider ja N. Ristlaid esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 12.12.2007 määruse osaliselt, s.o kohtukulude osas ning teha selles osas uue määruse, millega jätta poolte kohtukulud nende endi kanda, või alternatiivvariandina vähendada hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud kohtukulude suurust mõistliku suuruseni, milleks on 4000 krooni ning mõista see summa kostja kasuks välja mõlemalt hagejalt võrdselt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtukulude jaotuse määramine vastuolus
§-ga 168 lg 4, mis sätestab, et kui hageja loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, väljaarvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 2 Tsiviilasi on põhjustatud kostja võlaõigusseaduse üürilepinguid käsitlevaid sätteid ja elamuseaduse sätteid rikkuvast käitumisest (lohakas ehitamine, põhjendamatu sund-üürnike elukeskkonna pahatahtlik häirimine). Riigikohus on 09.03.2006 lahendis nr 3-2-1-5-05 käsitlenud analoogset olukorda ning leidnud, et
lg 2 (eelmine redaktsioon) eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Selle sätte alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Viidatud varasemat
sätet asendab praeguses redaktsioonis
Seega pidanuks kohus lähtuma kohtukulude jaotuse tegemisel ja nende väljamõistmisel tegelikust olukorrast ning viidatud sätte sisust. Kostja kohtukulud on põhjendamatult suured ja enamus kulusid on ebavajalikud. Kostja poolne kohtukulude arve nr 0716 on positsiooni kujundamisele kulunud aja (1,0
§-st 168 lg 4 kui hageja hagist loobub, siis mõistab kohus kostja taotlusel menetluskulud välja hagejalt. Erand on juhul, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on täitnud hagist tulenevad nõuded. Tulenevalt eeltoodud sätte tõlgendamisest oleksid hagejad pidanud kohtule hagist loobumisel avaldama, et kostja on tema hagis esitatud nõudmised täielikult täitnud. Tegelikkuses hagejad aga kohtule vastavaid asjaolusid ei avaldanud. Nii tuleneb hagist loobumise avaldusest selgesõnaliselt, et kostjapoolne omavoli on väidetavalt siiani jätkuv ning sõnagagi ei ole juttu sellest, et kostja oleks hagis esitatud nõuded täitnud. Küll aga viidatakse, et seoses üürilepingu lõppemisega ei soovita edasi vaielda ega täiendavaid kulutusi tekitada. Eeltoodust tulenevalt on ebakohane ja põhjendamatu taotleda menetluskulude vähendamist asjaolul, millele eelnevalt polnud hagejad viidanud. Eelnevast tulenevalt puudub rikkumine, mis annaks aluse määruses toodud seisukohti muuta. Kostja ei ole kordagi omavolitsenud ega omapoolseid üürile andja kohustusi hagejate suhtes rikkunud ning on lähtunud oma kohustuste täitmisel hagejate suhtes 3 täielikult võlaõigusseaduses ning ehitusseaduses sätestatud korrast. Hagejate pahatahtlik soov, mis tulenes nii hagiavaldusest kui ka hagi tagamise taotlusest, oli peatada kogu ehitustegevus Laulupeo tn 9 asuvas elamus, mis võis hagejaid häirida eeldusel, et ehitustegevusega kaasnevad teatavad ebameeldivused (müra, tolm). Arvestades, et hagejate nõue oli suunatud kogu ehitustegevuse peatamisele kohtumenetluse ajaks, siis sellega oleks põhjustatud kostjale olulist majanduslikku kahju, mistõttu pidi kostja kaitsma end põhjalikult hageja ebaõigete ja põhjendamatute nõuete eest. Kostja kohtukulud jagunevad õigusabikuludeks, mida kostja kandis seoses hagi tagamise menetlusega ning samuti hagiavalduses esitatud täielikult põhjendamatutele nõuetele vastamises. Hagi tagamisele kirjalike vastuväidete koostamisega korraldas kohus ka seaduses sätestatud korras istungi. Kuna hagi tagamise korral oleks kostjale põhjustatud olulist majanduslikku kahju, siis oli kostjal vajalik põhjalikult hagi tagamisega seonduvat analüüsida ja põhjendada. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrust tuleb muuta hagejatelt väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas. Kuna määruskaebus on esitatud üksnes maakohtu määruse kohtukulude jaotust puudutava osa peale, siis kontrollib ringkonnakohus tulenevalt
§-dest 651 lg 1 ja 659 määruse õigsust vaid selles osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud
lg 4, mõistes selle alusel hagejatelt kostja kasuks välja viimase poolt menetluses kantud õigusabikulud.
lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad ei olnud oma hagist loobumise avalduses märkinud, et nende hagist loobumise põhjuseks oleks olnud kostja poolt menetluses nende nõuete rahuldamine. Et hagist loobumise põhjuseks oleks olnud kostja poolt hagejate nõuete rahuldamine kohtumenetluses, ei ole hagejad väitnud ka määruskaebuses. Kuna
lg 4 võimaldab hagist loobumise korral panna menetluskulud kostja kanda üksnes juhul, kui hagejate loobumine on toimunud kostjapoolse nõude rahuldamise tõttu, mitte muudel hagist loobumise põhjustel, siis on käesoleval juhul põhjendatud menetluse lõpetamisel hagejate hagist loobumise tõttu jätta kostja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate seisukohaga, et maakohus ei ole hagejatelt kostja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel piisavalt kontrollinud
lg 1 kohaldamisega seonduvaid asjaolusid.
§-st 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjale käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi advokaat Tauri Sokk Advokaadibüroost De Lege. Õigusabi osutamine kostjale on seisnenud ajavahemikul 18.–21.05.2007 hagi osas kostja õigusliku positsiooni kujundamises (1 tund), kirjalike vastuväidete koostamises hagi tagamise avaldusele (3,5 tundi), hagi tagamise taotluse lahendamiseks määratud kohtuistungiks ettevalmistamises ja selles osavõtus (kokku 1,5 tundi) ning 04.06.2007 hagiavalduse ja toimiku materjalidega tutvumises (1 tund), 4 õigusliku positsiooni kujundamises (1 tund) ning kirjaliku vastuse koostamises hagiavaldusele (3 tundi). Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keskmist keerukusastet ja kostja esindaja poolt menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega ning asjaolu, et enne hagejate poolt hagist loobumist ei jõutud menetluses hagejate nõude põhjendatuse osas sisulise aruteluni, tuleb kummaltki hagejalt kostja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalike õigusabikuludena 3250 krooni. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.