← Eesti

3-08-41/15

3-08-41 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-41 Haldusasi Sergei Teplovi av

) § 98 lg 3 alusel. Kuna Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 08.05.2002 otsusega nr 406 omistati S. Teplovile pedagoogi ametijärk kehtivusega viis aastat, kuid Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsusega on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 30.05.2007 otsus nr 1080 tühistatud ja tema poolt esitatud taotlust pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks ei ole siiani tehtud, siis on talle tekitatud olulist kahju töötasu suuruse määramisel. Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustunud S. Teplovi taotlusega ministeeriumi trahvimiseks, kuna ministeerium on asunud kohtuotsust täitma ja määranud S. Teplovi taotluse läbivaatamise uue tähtaja. Atesteerimiskomisjon tegi 30.05.2007 otsuse, arvestades neile taotleja poolt esitatud materjale, mille kohaselt S. Teplov ei vastanud pedagoog-metoodiku ametijärgu saamise tingimustele. Kuna avaldaja ei vastanud atesteerimisel komisjoni hinnangul pedagoog-metoodiku ametijärgu saamise tingimustele, on S. Teplovi ametijärk põhjendatult kuni uue otsuse tegemiseni pedagoogi järk ja tema töötasu määramisel võtab tööandja selle aluseks. Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon vaatas S. Teplovi esitatud taotluse uuesti läbi 12.03.2008 toimunud istungil ja otsustas, et S. Teplov peab täiendama oma tööanalüüsi, et täpsustada atesteerimismääruse p-de 5, 6, 10 ja 12 täitmist. Haridus- ja Teadusministeerium leidis, et nemad ei ole süüliselt jätnud täitmata kohtuotsust ka riigilõivusumma ülekandmise osas, sest vastav arvenumber kohtuotsuses puudus, halduskohus ei vastanud ministeeriumi vastavasisulisele järelpärimisele ning ka S. Teplov ei ole teatanud ministeeriumile oma arve numbrit ega pöördunud selle küsimusega enne halduskohtule trahvi määramise taotluse esitamist Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Tartu Halduskohus pööras 31.03.2008 määrusega Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsuse nr 3-07-1249 viivitamata täitmisele ning määras Haridus- ja Teadusministeeriumile Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsuse nr 3-07-1249 ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahvi summas 10 000 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt tulenevalt

§-st 98 lg 1 täidetakse kohtulahend pärast jõustumist.

§ 98

lg 3 kohaselt kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsuse resolutsiooni ettekirjutus kohustas Haridus- ja Teadusministeeriumi vaatama S. Teplovi taotluse uuesti läbi ja andma välja uue haldusakti. Asja materjalidest nähtub, et ajavahemikul oktoober 2007 – märts 2008 on haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni istungid toimunud järgmistel kuupäevadel: 04.10.2007; 30.10.2007; 10.12.2007; 14.02.2008 ja 12.03.2008. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole rakendanud vajalikku hoolsust ega asunud kohtuotsust täitma mõistliku aja jooksul. Kohtuotsus jõustus 30.10.2007, kuid alles 12.03.2008 atesteerimiskomisjoni istungil toimus S. Teplovi taotluse arutelu. Ka 12.03.2008 komisjoni istungil ei otsustatud välja anda uut haldusakti, vaid leiti, et S. Teplovi poolt seni edastatud materjalid ei ole piisavad, et komisjon saaks nõustuda taotlejaga, et tema senine tegevus 2 õpetajana vastab atesteerimismääruse p-de 5, 6, 10 ja 12 nõuetele.

§ 99

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel pöörata viivitamata täitmisele otsuse, mille täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti. Haridus- ja Teadusministeerium viivitas pahatahtlikult kohtuotsuse täitmisega, mistõttu tuleb pöörata kohtuotsus viivitamata täitmisele ja määrata Haridus- ja Teadusministeeriumile

§ 98

lg 3 kohaselt kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahvi 10 000 krooni. Samuti ei ole tõsiseltvõetav väide, et ministeerium on Tartu Halduskohtu otsuse p 4 täitmata jätnud endast mitteoleneval põhjusel, kuna kohtuotsuse ärakirjast ei selgunud S. Teplovi kontonumber, mistõttu ei olnud võimalust kohtuotsust riigilõivu väljamõistmise osas täita. Kuna S. Teplov töötab kuni käesoleva ajani direktorina Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumis, mis allub Haridus- ja Teadusministeeriumile, siis on ministeeriumile S. Teplovi pangakonto numbrid teada ja väide, et nad ei saanud riigilõivu summat 80 krooni S. Teplovile üle kanda, on aluseta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED NING VASTUSTAJA VASTUVÄITED Haridus- ja Teadusministeerium esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.03.2008 määruse ning teha uue määruse, millega jätta S. Teplovi avaldus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt edastas Haridus- ja Teadusministeerium Tartu Halduskohtule 03.10.2007 teabenõude väljastada ministeeriumile S. Teplovi kontonumber. Tartu Halduskohus ei vastanud kuue kuu jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumi teabenõudele, jättes andmata informatsiooni S. Teplovi kontonumbri kohta. Tartu Halduskohus ei ole

  1. a otsuses märkinud, kuidas Haridus- ja Teadusministeerium peab otsuse p 4, millega mõisteti vastutajalt S. Teplovi kasuks välja riigilõiv summas 80 krooni, täitma. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) sätestab kaks võimalust, kuidas otsuse täitmist teostada. TsMS § 461 lg 3 kohaselt otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Alternatiivina võib kohus määrata, kuidas otsust täidetakse, määrates poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Kuna kohus ei ole otsuses pidanud vajalikuks märkida kõiki otsuse täitmiseks vajalikke asjaolusid (otsusest ei nähtu S. Teplovi kontonumbrit), siis lasus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule kohustus esitada vastustajale vastav avaldus riigilõivu tagastamiseks S. Teplovil. Haridus- ja Teadusministeerium ei jäänud ootama nimetatud isiku avaldust ja esitas Tartu Halduskohtule teabenõude, millele aga ei vastatud. Seega tegutses Haridus- ja Teadusministeerium nõutavast hoolsamalt. Kohtuotsus peab sisaldama kõiki olulisi asjaolusid, et ettekirjutuse saaja saaks kohtuotsust täitma asuda. Tartu Halduskohus on oma otsuses esitanud ebatäpseid fakte. Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium ei allu Haridus- ja Teadusministeeriumile. Tegemist ei ole valitsusasutuse hallatava asutusena tegutseva riigikooliga, vaid selle kooli pidaja on Tallinna Linnavalitsus. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 5 järgi on põhikool ja gümnaasium munitsipaalkoolid, vaid Vabariigi Valitsuse otsusel võivad põhikool ja gümnaasium olla ka Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad või maavalitsuse haldamisele kuuluvad riigikoolid. Vabariigi Valitsus sellekohast otsust Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumi suhtes teinud ei ole. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole põhjendamatult viivitanud ka halduskohtu
  2. a otsuse selle nõude täitmisega, mis kohustas atesteerimiskomisjoni S. Teplovi esitatud avaldust uuesti läbi vaatama. S. Teplov vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et Haridus- ja Teadusministeeriumi määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. 3 Vastuväidete kohaselt on halduskohus õigesti leidnud, et Haridus- ja Teadusministeerium ei ole asunud kohtuotsust täitma. Vastavalt haridusministri 02.10.2002 määruse nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“ §-le 22 lg 3 vaatab haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjon atesteerija otsuse vaidlustamise taotluse läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest. Tartu Halduskohtu otsus jõustus 30.10.
  3. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) §-le 45 lg-tele 1 ja 2 kinnitab munitsipaalkooli pedagoogide töötasustamise alused valla- või linnavolikogu, kusjuures õpetajate palgaastmete ja määrade kinnitamisel arvestatakse üleriigilist kokkulepet Vabariigi Valitsuse, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajate ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate vahel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud munitsipaalkooli õpetajate palga alammääradest. Vabariigi Valitsuse 04.02.2003 määrusega nr 37 on kehtestatud munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärad
  4. a järgmiselt: pedagoogil 8260 krooni, pedagoog-metoodikul 11 400 krooni. Vabariigi Valitsuse 30.01.2008 määrusega nr 29 on kehtestatud munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärad
  5. a järgmiselt: pedagoogil 10 077 krooni, pedagoog-metoodikul 13 908 krooni. Tallinna Haridusamet lähtub S. Teplovile töötasu määramisel haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 30.05.2007 otsusest nr 1080 ja Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohast, et kuna S. Teplov ei vastanud atesteerimisel komisjoni hinnangul pedagoog-metoodiku ametijärgu saamise tingimustele, on S. Teplovi ametijärk pedagoogi järk ja tema töötasu määramisel võtab tööandja selle aluseks. S. Teplovil on lubatud teha lisatööd ajavahemikul 01.09.2007-30.06.2008 töölepingus ettenähtud tööajanormi piires põhiklassides ajalooõpetajana kolm tundi nädalas. Lähtudes õpetajate palga alammäärast oli S. Teplovi töötasu perioodil 01.09.2007-31.12.2007 1377 krooni kuus, pedagoog-metoodiku palk aga 1900 krooni kuus ning perioodil 01.01.2008-30.04.2008 1679.50 krooni kuus, pedagoog-metoodikul aga 2318 krooni kuus. Seega on S. Teplovil saamata jäänud töötasu perioodil 01.09.2007-30.04.2008 4646 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tartu Halduskohtu
  6. märtsi 2008 määrus tuleb tervikuna tühistada menetlusnormi rikkumise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu ning ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata S. Teplovi avalduse Haridus- ja Teadusministeeriumi trahvimiseks

§ 98lg 3 alusel.

Asja materjalidest nähtuvalt võttis halduskohus pärast korduvat kaebuse käiguta jätmist menetlusse S. Teplovi taotluse, milles viimane taotles Haridus- ja Teadusministeeriumi trahvimist

§ 98

lg 3 alusel põhjusel, et ministeerium ei ole täitnud Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsust, s. o ei ole uuesti läbi vaadanud S. Teplovi taotlust talle pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks ning ei ole tema arvele üle kandnud 80 krooni riigilõivu, mille halduskohus 28.09.2007 otsusega ministeeriumilt kaebuse esitaja kasuks välja mõistis. Sellise sisuga taotluse on halduskohus edastanud ka vastustajale, nõudes Haridus- ja Teadusministeeriumilt kirjalikku seisukohta esitatud taotluse kohta. Samas on vaidlustatud 31.03.2008 määruses halduskohus lisaks S. Teplovi poolt esitatud trahvi määramise taotluse lahendamisele määranud, et Tartu Halduskohtu 28.09.2007 kohtuotsus asjas nr 3-07-1249 tuleb pöörata viivitamata täitmisele. 4 Esitatud määruskaebuses on Haridus- ja Teadusministeerium taotlenud halduskohtu 31.03.2008 määruse tühistamist tervikuna, kuid ei ole oma põhjendustes puudutanud seda osa määrusest, millega halduskohus otsustas pöörata käesoleva menetluse käigus viivitamata täitmisele Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsuse. Olenemata sellest peab ringkonnakohus võimalikuks määruskaebuse läbivaatamise käigus puudutada ka küsimust, kas halduskohtul oli seadusest tulenev õigus käesoleva menetluse raames asuda tagantjärele viivitamata täitmisele pöörama varasemat juba jõustunud kohtulahendit. Ringkonnakohus leiab, et asudes 31.03.2008 määruses lahendama 28.09.2007 otsuse viivitamata täitmisele pööramise küsimust, on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna sellise nõudega taotlust ei ole halduskohus menetlusse võtnud. Lisaks sellele puudus halduskohtul

-st tulenev seaduslik alus ja võimalus asuda käesolevas menetluses tagantjärele viivitamata täitmisele pöörama halduskohtu varasemat ja juba 30.10.2007 jõustunud otsust haldusasjas nr 3-07-1249.

§ 98lg 1 järgi täidetakse kohtulahend pärast jõustumist.

Seega kuuluks halduskohtu poolt antud asjas kohaldatud

§ 99

lg 2 p 2 (menetlusosalise taotlusel kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramine) rakendamisele üksnes juhul, kui tegemist oleks veel jõustumata kohtulahendiga ja seda sätet ei saa tagantjärele kohaldada juhul, kui mõnes varasemas menetluses tehtud kohtulahend on juba jõustunud. Sellele, et viivitamata täitmisele saab pöörata üksnes veel jõustumata kohtulahendit, on viidanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-77-06, märkides selles, et: „Viivitamata täitmisele pööramise instituut peab tagama jõustumata kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmise.“ Asja materjalidest nähtuvalt on halduskohus 16.01.2008 tehtud kaebuse käiguta jätmise määruses õigesti leidnud, et esialgselt S. Teplovi poolt esitatud nõuet pöörata 28.09.2007 otsus viivitamata täitmisele ei ole võimalik menetleda, sest tegemist on juba 30.10.2007 jõustunud kohtuotsusega, kuid ringkonnakohtule jääb toimiku materjalide põhjal arusaamatuks, miks on halduskohus siiski 31.03.2008 määruses leidnud, et haldusasjas nr 3-07-1249 tehtud ja jõustunud kohtuotsus tuleb S. Teplovi poolt esitatud vastustajale trahvi määramise nõude menetluses viivitamata täitmisele pöörata. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et on põhjendatud trahvida Haridus- ja Teadusministeeriumi 10 000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et viimane ei ole süüliselt täitnud Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsust, s. o ei ole S. Teplovi arvele üle kandnud 80 krooni riigilõivu ega teinud S. Teplovi taotluse (omistada talle pedagoog-metoodiku ametijärk) osas uut otsust. Sellise otsustuse tegemisel on halduskohus leidnud, et ministeerium pidi S. Teplovi pangakonto numbrit teadma, kuna Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium, kus S. Teplov töötab, allub Haridus- ja Teadusministeeriumile, mistõttu on alusetu ja mitteusutav ministeeriumi väide, et nad ei saanud varem 28.09.2007 kohtuotsust riigilõivu tagastamise osas täita, sest S. Teplovi arvelduskonto numbrit ei olnud kirjas kohtuotsuses ning ka S. Teplov ei olnud ise pärast kohtuotsuse jõustumist pöördunud ministeeriumi poole, et teatada oma konto number riigilõivusumma ülekandmiseks. Mis puudutab halduskohtu 28.09.2007 otsuse väidetavat süülist mittetäitmist, siis selles osas ei ole halduskohtu põhjenduste kohaselt ministeerium rakendanud vajalikku hoolsust ja ei ole asunud kohtuotsust täitma mõistliku aja jooksul, kuigi haldusasjas nr 3-07-1249 jõustus otsus juba 30.10.2007. Halduskohus viitab muuhulgas sellele, et vastava atesteerimiskomisjoni istungid on toimunud 4.10.2007, 30.10.2007, 10.12.2007, 14.02.2008 ja 12.03.2008, kusjuures viimasel istungil arutati S. Teplovi taotlust, kuid ei võetud vastu lõplikku otsust, vaid paluti S. Teplovil esitada täiendavad dokumendid tõendamaks teatud nõuete täitmist. Haridus- ja Teadusministeerium on käesolevas kohtuasjas vaidlustanud kohtumääruse, millega tema suhtes kohaldati rahatrahvi

§ 98lg 3 alusel.

Nimetatud säte näeb ette kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi määramise kuni 100 000 krooni. Sellel alusel rahatrahvi määramine eeldab seega jõustunud 5 kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse süülist mittetäitmist menetlusosalise poolt, kellele ettekirjutus on suunatud. Selles kohtuasjas on täitmata ettekirjutusena käsitatud Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsuse (haldusasi nr 3-07-1249) resolutsioonis sisalduvat ettekirjutust vaadata S. Teplovi taotlus uuesti läbi ja anda välja uus haldusakt ning asjaolu, et halduskohus on ministeeriumilt S. Teplovi kasuks välja mõistnud riigilõivu 80 krooni. Halduskohtu otsuse resolutsiooni ettekirjutus kohustas seega haldusorganit jätkama S. Teplovi taotluse (omistada talle pedagoog-metoodiku ametijärk) menetlust ja andma välja uut haldusakti. Samas ei ole halduskohus määranud nimetatud kohtuotsuses kohtuotsuse täitmise e. ettekirjutuse täitmise tähtaega. Samuti ei ole otsuses märgitud arveldusarve numbrit, kuhu tuleb S. Teplovi kasuks välja mõistetud riigilõiv üle kanda. Haldusasjas nr 3-3-1-27-06 on Riigikohus märkinud, et “

§ 98lg 3 ei sätesta selles ettenähtud sanktsiooni kohaldamise tingimusi.

Halduskolleegium leiab, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii karistuslikku kui ka kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni.” Haldusasjas nr 3-3-1-22-03 on Riigikohus märkinud: “Kuigi Tallinna Halduskohtu

  1. juuni
  2. a otsuses ei olnud märgitud linnavalitsusele asja uue läbivaatamise ja uue otsuse tegemise tähtaega, ei saa kohtu ettekirjutust täita määramatu aja jooksul. Vastupidine seisukoht võiks viia olukorrani, kus kohtuotsuse ettekirjutust kokkuvõttes ei täidetagi. Seetõttu tuleb juhtudel, kus halduskohus on kohustanud protsessiosalist tegutsema, kuid ei ole selle läbiviimiseks määranud tähtaega, lähtuda mõistlikust ajast, mille jooksul on võimalik halduskohtu otsust täita. Kui sellise tähtaja jooksul ei ole protsessiosaline kohtu ettekirjutust täitnud, siis on tegemist kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmisega.”

§ 98lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist.

Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsus jõustus 30.10.2007, s. o alates nimetatud kuupäevast tekkis vastustajal kohustus asuda täitma kohtuotsuses tehtud ettekirjutust. Asja materjalidest nähtuvalt esitas S. Teplov halduskohtule taotluse ministeeriumi trahvimiseks

  1. a jaanuaris ning Haridus- ja Teadusministeerium on oma 04.03.2008 kirjalikus vastuses märkinud, et S. Teplovi avaldus vaadatakse uuesti läbi atesteerimiskomisjoni 12.03.2008 istungil, mida ka tehti. Kuna halduskohtu otsuses puudus tähtaeg asja uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks, siis tuleb hinnata seda, kas Haridus- ja Teadusministeerium on süüliselt ületanud kohtuotsuse täitmise mõistliku tähtaja, asudes S. Teplovi taotlust uuesti arutama alles 12.03.2008 toimunud atesteerimiskomisjoni istungil. Arvestades seda, et halduskohtu otsus jõustus 30.10.2007, ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et ministeerium oleks võinud või pidanud S. Teplovi taotluse uuesti läbi vaatama 04.10.2007 või 30.10.2007 toimunud atesteerimiskomisjoni istungitel. Pärast 30.10.2007 on atesteerimiskomisjoni istungid toimunud kahel korral, ning kolmandal korral – 12.03.2008 - arutati S. Teplovi taotlust uuesti, s. o täideti halduskohtu otsuses tehtud ettekirjutust. Vastustaja on halduskohtule esitatud kirjalikus vastuses selgitanud, millise sisuga ja mis eesmärkidel kokku kutsutud istungid toimusid 10.12.2007 ja 14.02.2008 (korraline istung ja esitatud vaide arutamine). Lähtudes halduskohtu otsuse jõustumise ja S. Teplovi poolt halduskohtule trahvi määramise taotluse esitamise vahele jäävast ajast (3 kuud) ning taotluse esitamise ja S. Teplovi kaebuse uuesti läbivaatamise vahele jäävast ajast ( alla 1,5 kuu), leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole alust lugeda sellist ajavahemikku mõistliku aja ületamiseks halduskohtu 28.09.2007 otsuse täitmisel ning asja materjalidest ei nähtu samuti, et Haridus- ja Teadusministeerium oleks teadlikult, s. o süüliselt, ignoreerinud halduskohtu otsusest 6 tuleneva ettekirjutuse täitmise kohustust või põhjendamatult viivitanud ettekirjutuse täitmisega. Haldusasjas nr 3-3-1-22-03 on Riigikohus pidanud kohtuotsuse täitmise mõistliku tähtaja ületamiseks näiteks juhtumit, kus algset kohtuotsust ei ole asutud täitma 4 aasta jooksul. Asjaolu, et 12.03.2008 toimunud atesteerimiskomisjoni istungil ei antud uut haldusakti, s. o ei tehtud lõplikku otsust S. Teplovi taotluse osas, vaid paluti S. Teplovil teatud tähtajaks esitada täiendavad dokumendid ning märgiti, et uus otsus tehakse 2 nädala jooksul pärast esitatud dokumentide läbi vaatamist, ei tähenda, et koheselt lõpliku haldusakti andmata jätmisega on rikutud kohtuotsuses toodud ettekirjutust uue haldusakti andmiseks. Vastavalt Haridusministri 02.10.2002 määrusele nr 69 otsustab atesteerimiskomisjon, kas atesteeritav on täitnud vastava ametijärgu omistamiseks vajalikud nõuded ning seega on komisjonil õigus ka enne vastava otsustuse tegemist nõuda taotlejalt vajadusel täiendavate dokumentide esitamist. Kuigi halduskohtu
  2. a otsusega on haldusorganile tehtud ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ja uue haldusakti andmiseks (otsuse tegemiseks S. Teplovi avalduse suhtes), ei saa halduskohus astuda haldusorgani asemele ning otsustada, kas S. Teplovi taotlus tuleb rahuldada või mitte. Eeltoodust tulenevalt on sisuliselt asjakohatu ka S. Teplovi avalduses haldusorgani trahvimiseks märgitud põhjus, et kuna Haridus- ja Teadusministeerium ei ole teinud otsust talle uue ametijärgu (pedagoog-metoodik) omistamiseks, siis on talle tekitatud olulist kahju töötasu suuruse määramisel, kuna seda tehakse endiselt vana ametijärgu (pedagoog) alusel. Tartu Halduskohtu 28.09.2007 otsusega ei ole halduskohus kohustanud ega saanudki kohustada haldusorganit asja uuel läbivaatamisel tegema S. Teplovile soodsat otsust. Haldusorganile trahvi määramist ei õigusta ka S. Teplovi kirjalikus vastuses tehtud viide Haridusministri 02.10.2002 määruse nr 69 §-le 22 lg 3, sest see säte ei kehtesta atesteerimiskomisjonile kindlat tähtaega ametijärgu omistamiseks esitatud taotluse läbivaatamiseks haldusmenetluses või halduskohtu otsusest tuleneva ettekirjutuse täitmiseks, vaid sätestab selle, et atesteerimiskomisjon vaatab läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest juhul, kui tegemist on muu atesteerija (õppeasutuse juht või tema poolt moodustatud atesteerimiskomisjon) otsuse peale atesteerimiskomisjonile esitatud taotlusega ettekirjutuse tegemiseks asi uuesti läbi vaadata. Ministeeriumi poolt riigilõivu S. Teplovi arvele mittekandmise osas leiab ringkonnakohus, et Haridus- ja Teadusministeerium ei ole süüliselt jätnud täitmata seda osa halduskohtu 28.09.2007 otsusest. Nagu juba varem märgitud, ei sisaldanud halduskohtu
  3. a otsus viidet sellele, millisele arvele tuleb haldusorganilt kaebaja kasuks välja mõistetud riigilõiv kanda. Kohtuotsuse täitmiseks selles osas on Haridus- ja Teadusministeerium pöördunud Tartu Halduskohtu poole kirjaga juba 03.10.2007, paludes kohtul edastada vastustajale S. Teplovi arvenumber. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole halduskohus sellele kirjale vastanud ega edastanud seda S. Teplovile, et viimane saaks haldusorganile teatada vajaliku arvenumbri. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et S. Teplov oleks enne halduskohtule
  4. a jaanuaris trahvi määramise taotluse esitamist pöördunud ise haldusorgani poole küsimusega, mis põhjusel ei ole riigilõivu osas halduskohtu otsust saadud täita. Toimiku materjalidest nähtuvalt on S. Teplov edastanud oma arve numbri halduskohtule 24.03.2008 ning halduskohus on selle edastanud haldusorganile 24.03.
  5. Halduskohtu vaidlustatud määruses avaldatud seisukoht, et ministeerium oleks pidanud S. Teplovi arve numbrit ise teadma, kuna S. Teplov töötab Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumis, mis allub Haridus- ja Teadusministeeriumile, ei ole asjakohane ega ka sisuliselt õige. Haridus- ja Teadusministeerium on määruskaebuses põhjendatult viidanud sellele, et Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium on munitsipaalkool, s. o seda haldab Tallinna Linnavalitsus, mitte ministeerium ja seega ei ole S. Teplov olnud kunagi ministeeriumi kui riigiasutuse hallatava kooli töötaja, kelle andmed, s. o arveldusarve number võiks või peaks olema Haridus- ja Teadusministeeriumile teada. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates alust 7 määrata Haridus- ja Teadusministeeriumile

§ 98lg 3 alusel rahatrahvi selle eest, et ta ei olnud senini kandnud S.

Teplovi arveldusarvele viimase kasuks kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivusummat. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.