KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-1380 Haldusasi Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine Laine Vindi kaebuses Viljandi Linnavolikogu
- mai 2008 otsuse nr 257 p 1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuli 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Laine Vindi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- juuli 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD Laine Vint esitas halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viljandi Linnavolikogu 30.05.2008 otsuse nr 257 punkti 1, millega otsustati kehtestada krundi Tallinna tn 41, Viljandi linn (kvartal nr 9, krunt nr 6, kinnistusregistriosa nr XXXXXX) detailplaneering planeeringuvaidlusega ning tuvastada Tallinna tn 41 krundi positsiooni 2 (A. Maramaa puiestee poolsesse ossa jäävad ärihooned) hoonete põhjendatud kõrgusteks maksimaalselt 9 m maapinnast, tuvastada vastustaja õigusvastane käitumine osas, millega välistati detailplaneeringust A. Maramaa puiestee põhjapoolne osa, mis on vaidlustusega A. Maramaa pst 20 ja 22 planeeritavate puude istutamise ala (kaebaja taotleb, et A. Maramaa puiestee põhjapoolne haljasala (linna haljasala, mis on A. Maramaa pst 20 ja 22 kinnistute ees) ja mis on planeeritavate puude istutamise vaidlustusega, ei jääks väljaspoole Tallinna tn 41 kvartali planeeritavat ala), tuvastada, et A. Maramaa pst 20 ja 22 ette linna haljasalale puude istutamine ei ole põhjendatud. Kaebuse kohaselt elab kaebaja detailplaneeringuga hõlmatava ala vahetus läheduses, A. Maramaa pst
- Kaebaja ei ole rahul sellega, et kaebaja elumaja ette ja naaberkrundi, A. Maramaa pst 20 ette kavandatakse tammepuude istutamine (kasvades paneb puu kaebaja sissesõidutee kinni) ning lubatakse eramu ette (üle sõidutee) ehitada ärihoone kõrgusega kuni 13 m. Enne detailplaneeringu avalikku arutelu esitas kaebaja linnavalitsusele avalduse seoses detailplaneeringuga. Päev enne avalikku arutelu, s.o 09.04.2008, esitas kaebaja uue, täiendatud avalduse omapoolsete vastuväidete ja ettepanekutega, mis jäid rahuldamata Viljandi Linnavalitsuse 14.04.2008 korraldusega nr 263, Viljandi maavanema 25.04.2008 korraldusega nr 386 ja Viljandi Linnavalitsuse 28.04.2008 korraldusega nr
- Kaebaja palus esialgse õiguskaitse meetmena peatada kaevatava haldusakti toime kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas, kuna juhul, kui detailplaneeringu alusel asutakse väljastama ehituslubasid ning püstitatakse 13 m kõrgune ärihoone või tehakse muid toiminguid, muutuks vaidlus sisutuks. Viljandi Linnavolikogu leidis, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on põhjendamatu. Vastuväidete kohaselt on kõnealune kinnistu justiitsministeeriumi omanduses, seda haldab Riigi Kinnisvara AS. Haldaja on algatanud krundil säilimisele mittekuuluvate hoonete lammutusprojektide koostamise, toimub kinnistut läbivate teede ja insenertehniliste kommunikatsioonitrasside projekteerimine, milleks on sõlmitud lepingud ning tehtud märkimisväärseid kulutusi. Hetkel teeb omanik kulutusi kinnistu korrashoiuks ja valvamiseks. Kinnistu asub Viljandi kesklinnas ning on muutumas ohtlikuks ühiskondliku korra ja linnapildis esteetilise välimuse osas. Arvestades ümberkaudsete elanike huve turvalisuse seisukohast, kinnistu asukohta ning olulisust linnapildist üldmulje saamisel, on oluline, et käimasolevad protsessid ei katkeks ja kogu kinnistu saaks võimalikult kiiresti korrastatud. Juhul, kui kohaldatakse esialgset õiguskaitset, saaksid oluliselt kahjustatud avalikud huvid – jääksid teostamata miljonitesse kroonidesse ulatuvad investeeringud, milleks on eraldatud vastavad summad. Arvestades, et kohtuprotsess võib kujuneda pikaajaliseks, siis saaksid olulisel määral kahjustatud nii Viljandi linna kui ka tema elanike, samuti riigi huvid, kes läbi kavandatava investeerimisprogrammi ja kinnistu müügiplaani seiskumise tõttu jääks ilma olulistest rahalistest vahenditest, millised on planeeritud muudele strateegilistele objektidele. Tartu Halduskohus jättis 16.07.2008 määrusega L. Vindi taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et taotluse rahuldamine tooks kaasa avaliku huvi kahjustamise, kuna pärsiks oluliselt Viljandi linna (kohaliku omavalitsuse) tegevust Viljandi kesklinnas asuva kinnistu Tallinna tn 41 korrashoiuks ja valvamiseks, takistades seejuures antud otstarbeks eraldatud rahaliste vahendite sihtotstarbelist kasutamist. Seega saaksid kahjustatud ka Viljandi linna elanike (eriti nimetatud kinnistu ümberkaudsete elanike) huvid. Ringkonnakohus on asunud analoogses asjas õiguskaitse kohaldamata jätmisel (haldusasi nr 3-06-424) seisukohale, et kaebuse võimaliku rahuldamise korral ei saa kaebaja õigused pöördumatult kahjustada ning tema õiguste võimalikke rikkumisi on võimalik kõrvaldada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED L. Vint taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, kohaldades esialgset õiguskaitset ja peatades Viljandi Linnavolikogu 30.05.2008 otsuse nr 257 p 1 täitmise, mis puudutab planeeringu positsiooni 2 (kaebuse lisa nr 5 kohaselt). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jagatakse detailplaneeringu kohaselt planeeritav maa-ala kolmeks krundiks (positsioonid 1 kuni 3). Planeeritav maa-ala asub kaebaja kodukinnistust vahetult üle sõidutee. Kaebaja ei ole rahul sellega, et positsioonile 2 kavandatakse Viljandi 2 mõistes ootamatult kõrgeid hooneid, 13 m kõrguseid ärimaju. Kaebaja nõustuks kuni 9 m kõrgete hoonetega. Planeeringumenetluses kaebaja ettepanekuid arvesse ei võetud. Riigikohus on väljendanud (3-3-1-67-01), et kohus peab hindama, kas esitatud kaebusest või haldusakti toimest võivad tuleneda sellised asjaolud, mis haldusakti täitmise korral loovad kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud või toovad endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist ei ole enam võimalik. Halduskohus ei ole pööranud mingit tähelepanu sellele, milline toime võiks avalduda kaebajale, kui haldusakti toimet ei peatata. Kohus on põhjendanud määrust vaid abstraktselt vastustaja arvamuses sisalduva alusel. Haldusakti peatamise üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mida haldusakti peatamine võib kahjustada. Viidatud haldusasjas on Riigikohus asunud seisukohale, et kohus peab haldusaktist tulenevaid tagajärgi ja asjast huvitatud isikute ja/või avalikku huvi haldusakti koheseks täitmiseks omavahel kaaluma. Halduskohus ei ole kaalunud kaebaja huve. Kohus on vaid nõustunud vastustaja väitega, et haldusakti toime peatamine võiks kahjustada avalikku huvi. Pealegi ei saa nõustuda kohtu tuvastatud asjaoluga, et haldusakti peatamisega saaksid kahjustatud ümberkaudsete elanike huvid, sest just ümberkaudsed elanikud (sh kaebaja) on avaldanud planeeringule kestvalt vastuseisu. Kohtu viide, et ringkonnakohus on analoogses asjas leidnud, et kaebuse võimaliku rahuldamise korral ei saa kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud ning tema õiguste võimalikke rikkumisi on võimalik kõrvaldada, jääb arusaamatuks. Kaebajale ei ole selline lahend tuttav ning on ebatõenäoline, et tegemist on käesoleva kaasusega analoogiliste asjaoludega. Samuti jääb mõistetamatuks, kuidas on võimalik peale positiivset kohtuotsust rikkumisi kõrvaldada, kui planeeringu alusel on väljastatud ehitusload ja kaebaja naabrusesse püstitatud 13 m kõrgused ärihooned. On mõeldamatu, et neid hooneid hakataks lammutama. Viidatud Riigikohtu lahendis on väljendatud seisukoht, mille kohaselt isegi juhul, kui kavandatava tegevuse ohtlikkuse üle vaidlevate poolte õigused ja huvid on võrdse kaaluga, on väär asetada riski sellele poolele, kelle õigused on suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele, ning ettevaatlikkuse arvelt luua soodustusi isikule, kelle õigused on suunatud olukorra muutmisele pöördumatus suunas. Riigikohtu hinnangul on õiglane, et riski vältimisest tingitud kulud ja selleks vajaliku viivitusega põhjustatud kahju kannab isik, kes saab riski loomisest kasu, mitte aga isik, kelle õigusi riski loomine võib vaid kahjustada. Planeeringu peatamine antud asjas ei kujuta endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkaks linna plaane edasi. Halduskohtu menetlused on tänapäeval kiired, mis tähendab mõistliku aja jooksul lahendi saamist. Hoopis haldusakti mittepeatamine tähendab avaliku huviga mittearvestamist, sest 13 m kõrgused ärihooned on Viljandi linna kohta pretsedenditult kõrged ja ebasobivad, samuti väheneb kogu tänava elanike elukvaliteet. Riigikohus on seisukohal, et kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Vaid siis, kui kohus on veendunud, et tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline, ei pea kohus väidetavate tagajärgedega arvestama. Halduskohus ei ole kaebaja õiguste pöördumatu kahjustamise ohtu sisuliselt analüüsinud. Kohus ei ole viidanud asjaoludele, millele tuginedes on alust väita, et see oht on täielikult välistatud või ebatõenäoline ja et kaebaja kartused on alusetud. Kaebaja on vastu 13 m kõrguste ärihoonete rajamise kavale ja ei aktsepteeri planeeringus positsioonile 2 kavandatut. Seega oli kohtul võimalus otsustada esialgse õiguskaitse taotluse osaline rahuldamine ja peatada haldusakt osas, milles planeering puudutab positsiooni
- Sel juhul saaks linn suuremat osa planeeringust ellu viima hakata. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viljandi Linnavolikogu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on väide, nagu oleks planeeringu kehtestamisel tegemist Viljandi mõistes pretsedenditult kõrgete hoonetega, vale. Samal tänaval on valmimas 12,9 m kõrgune elumaja, ligidal on ligikaudu 12 m kõrgune hoone Centrum. Keskmisest kõrgemaid hooneid on lähikonnas küllalt palju. Antud piirkond on linna üldplaneeringu järgi tiheasustusega ala ning seal elav isik peab arvestama, et elab piirkonnas, kus ümbrus ei ole jääv ega muutumatu. Asjaolu, et detailplaneeringus lubatud ehituskõrgus mõjub kahjulikult kaebaja kinnistule, on tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et tema kinnistu valgustingimused halveneksid olulisel määral või üldse. Detailplaneering on koostatud nii, et hooned oleksid risti teega ning võimalikult vähe tekiks võimalusi naaberkruntidele varju langemiseks. Planeerimisel on võimalikult palju arvestatud naaberkinnistute omanikega ning kõrgeim hoone planeeritud võimalikult kaugele kõigist naabritest. Kohus on õigesti hinnanud avaliku huvi, kolmandate isikute õiguste ja kaebaja õiguste võimaliku rikkumise proportsiooni. Piirkonna kordategemisega venitamisel on kahjustatud nii avalik huvi, mida esindab piirkonna ja ka kogu linna elanikkond, kui ka kolmanda isiku ehk riigi, keda esindab justiitsministeerium, õigused. Tekkiv kahju on kindlasti oluliselt suurem võimalikust kaebajale tekkivast kahjust, mille tekkimise tõenäosus on kindlaks tegemata. Justiitsministeerium saatis 25.05.2008 Viljandi Linnavalitsusele kirja, milles kinnitab nõusolekut Savi tänava pikenduse väljaehitamiseks Uku ja Maramaa puiestee vahel. Kõige eeltoodu teostamise venitamisel jääksid teostamata miljonitesse kroonidesse ulatuvad investeeringud riigi poolt Viljandi linna antud piirkonda, milleks vahendid on juba eraldatud, ning seeläbi saaks tõepoolest kahjustatud avalik huvi. Kohus on õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei ole kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. Vangla territooriumil asuvate hoonete lammutamine, kruntideks jagamine, müük, projekteerimine ja ehitamine võtab aega ning otsus detailplaneeringu kehtivuse asjas on kindlasti enne seda olemas. Viljandi linna huviks antud kinnistul on selle kiire kordategemine, et ei tekiks mahajäetud hoonete ohtlikuks muutumist, linnapildi esteetilisemaks muutmine, samuti riigi poolt Savi tänava pikenduse väljaehitamine, s.o kvartali korrastamine, mis ühtib ka avaliku huviga. Ehitamise seisukohalt on huvid Justiitsministeeriumil ning planeeringut ei vii ellu linn, vaid omanik. Riigil on pikaajaline investeerimisprogramm ning kinnistu müümise seiskumisel jääks riik ilma olulistest rahalistest vahenditest, mis on planeeritud muudele objektidele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- juuli 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. HKMS § 122 lg 2 alusel tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Nii esitatud kaebuses kui ka määruskaebuses ei ole selle esitaja välja toonud õigusi, mida vaidlustatud haldusakt rikub. 4 Määruskaebuses on leitud, et kaebaja ei nõustu detailplaneeringus lubatud ehituskõrgusega, kuid samas ei nähtu, kuidas võib selline kõrgus rikkuda tema õigusi. Halduskohus on õigesti omavahel võrrelnud avalikku huvi, kolmanda isiku ja kaebuse esitaja õiguste võimaliku rikkumise proportsiooni. Kindlasti saab detailplaneeringu kehtestamise peatamisega kahjustatud avalik huvi, kuna tegemist on Viljandi kesklinnas asuva alaga ja selle kordategemine on kogu Viljandi linna huvides. Pealegi jääks linnal saamata olulised rahalised vahendid, mis on selle piirkonna arendamiseks ette nähtud. Samuti on oluliselt asja lahendamisega seotud riigi huvid, kuna antud maa-ala on riigi omanduses ja detailplaneeringu peatamisega on riik sunnitud kulutama täiendavaid vahendeid kinnistu korrashoiuks ja valvamiseks. Samuti on takistatud juba sõlmitud lepingute alusel tööde teostamine. Kindlasti ei ole antud haldusasja menetlemise ajal võimalik selliste tööde teostamine, mis rikuks kaebuse esitaja õigusi sellisel määral, et tema kaebuse rahuldamise korral teeks need kohtuotsuse täitmise võimatuks või raskendaks selle täitmist. Nendel asjaoludel on halduskohus õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine antud haldusasjas pole otstarbekas ega põhjendatud.. Kaebuse esitaja viited Riigikohtu lahendile ei ole asjakohased, kuna tegemist ei ole analoogse olukorraga. Maili Lokk Tiit Lõhmus 5 Agu Timmi