lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestatu kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. TMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimisel kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooltevaheline vastav kokkulepe puudub, siis jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel oli hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid
lg 1 alusel tuleb need kanda kostjal.
Lisaks on tsiviilasjas riik teinud kulutusi seoses menetlusdokumentide kättetoimetamisega
p 4 alusel, mis jäävad samuti kostja kanda.
lg 4 alusel määrab kohus menetluse lõpetamise määrusega kindlaks ka kostja poolt kantava kohtukulu rahalise suuruse. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.