) § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna asi kuulub lahendamisele halduskohtus. 20.09.2006.a vastuses palus hageja jätta kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning mõista Eesti Vabariigilt hageja kasuks välja 11 445 krooni alusetult vabaduse võtmisega temale tekitatud kahju. KOHTU SEISUKOHT 1. Hinnanud poolte seisukohti asub kohus seisukohale, et kostja taotlus asja läbivaatamata jätmiseks
lg 1 p 13 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hagi asjaolude kohaselt mõisteti hageja Järva Maakohtu 04.04.1997.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-179/96 õigeks süüdistuses kriminaalkoodeksi § 139 lg 1 järgi. Kriminaalmenetluse ajal viibis hageja vahi all 19.06.1995.a kuni 06.10.1995.a, kokku 109 päeva. Hagejalt alusetult vabaduse võtmisega tekitati talle kahju ja kahju tekitajaks oli Eesti Vabariik. Hagi asjaoludest ilmneb, et hageja väidetav õiguste rikkumine pandi toime avaliku võimu kandja väidetava õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ei kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Tsiviilasi nr 2-06-18006 2.
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna hageja nõude näol on tegemist mitte eraõigusliku, vaid avalik-õigusliku vaidlusega, ei ole Pärnu Maakohus üldkohtuna pädev seda asja lahendama. Eeltoodust tulenevalt tuleb Urmas Vels’i hagi Eesti Vabariigi vastu jätta
3.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.