Esindusõigust ei olnud juba taotluse esitamisel. Vastaspool on kinnitanud, et neil on kellegi kolmanda isiku kaudu volikiri allakirjutatud ja ei ole tehtud Tallinnas. Vaja on teha ekspertiis, kui kohus ei rahulda läbivaatamata jätmise taotlust. Kohtule esitatud dokumente ei võltsita. Lepinguline esindaja andis selgituse, et sellel aastal ei ole taotleja Eestis käinud. Volikiri on tehtud Riias. Määruse kohta, millega on likvideerija määratud, küsis klient nõu. Konsultatsiooni ei soovinud. Juunis ilmus välja tema esindaja U Zi, kes käis äritoimikuga tutvumas ja pöördus nende poole. Taotlejaga on suheldud kolmanda isiku kaudu. U. Zi pidi suhtlema otse G. Trezziga ja allkirjad võtma. Märtsis saadi volikirjad tagasi ja polnud alust kahtlusteks. Selleks, et lugeda taotleja osanikuks on neil kohtule esitatud rida dokumente, mis näitavad, et juhatuse liikmed on osanikud. Võib kinnitada, et esindajate volitused on olemas, küsimus on volikirjade ehtsuses. Et vaidlusi ära hoida, on nõus esitama esimesel võimalusel uue volikirja ja koos sellega uuesti taotluse. Kohtu põhjendused Tsiviilmenetlusseadustik (
) § 221 lg 2 alusel lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.
Esimese lõike kohaselt kontrollib kohus esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Teise lõike esimeses punkti kohaselt esindusõiguse puudumise tuvastamise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei ole olnud esindusõigust hagi esitamisel. Taotluse on kohtule esitanud taotleja lepinguline esindaja. Kohtuistungile saabus taotleja teine lepinguline esindaja. Toimikus on nende volikirjad taotleja allkirjadega. Kahtlused selgusid kohtuistungil. Kohus leiab, et vaatamata menetlusse võtmisest tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Menetlusse 2 võtmisel ei olnud kohtul kahtlust esindusõiguse mitteolemisest. Kahtlus selgus alles kohtuistungil. Esindaja seletusest on selgunud, et volikiri on tehtud kolmanda isiku tegevusel ja volitajaga lepingulised esindajad ei ole kokku puutunud. Kui vaadelda toimikus olevaid G. Trezzi allkirju toimiku erinevates dokumentides on need tunduvalt erinevad. See on kohtuistungist osavõtjatele samuti selgeks saanud. Selgunud on, kuidas volikirja on vahendanud keegi muu isik. Volitaja ei ole ise kohal Tallinnas olnud, nagu volikirjal märgitud. Esindaja on nõustunud volikirja mitteehtsuses. Selletõttu on likvideerija tähelepanek põhjendatud ja kahtlus õigustatud. Esindaja arvates ei ole takistusi uuesti kohtusse pöördumisel. See ei ole takistuseks esinduse selginemisel ja uute aluste leidumisel. Õige on likvideerija selgitus, et taotleja ei ole ka osanik. Kohus on seda kontrollinud 25. septembril 2006.a. Osanik oli OÜ K I. Kohtule on siduvaks asjaoluks äriregistri kanne osaniku kohta kuni ei ole tuvastatud muud. Kuigi ei ole välistatud, et G. Trezzi võib olla osanik, ei ole see siiski veel selge, kuna kohus ei ole ära kuulanud taotleja põhjendusi, mis pidavat ümber lükkama äriregistri kande osaniku kohta. Esialgu saab lähtuda äriregistri andmetest, kus G. Trezzi ei ole märgitud osanikuks.
§-d 221 lg 2, 226 ja 227 sätestavad ka võimalused, millal esindusõiguseta isiku selgumisel võib kohus veel nõuda notariaalset volikirja või lubada menetlusse või kui on ebaselge esindusõigus. Nende kohaldamist ei pea kohus võimalikuks. Antavad võimalused võtavad küllaldaselt aega, mida enam ei ole jäänud, sest osaühingu vara on müüdud. Samas tuleb märkida, et sundlõpetatud osaühingu likvideerimise protsess ei ole tagasipööratav, kui nii on otsustatud äriregistri andmete alusel äriseadustiku pikaajalise rikkumise tõttu. Varamüügi rahast toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine ja ülejäänud raha jagamise kohta on olemas äriseadustiku sätted, kuidas toimida rahaga, mis jääb järele peale võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kaitstud saavad selle osaniku huvid, kes äriregistri ja likvideerija tegevusega saab kindlaks tehtud kohtuväliselt. Selleks puudub vajadus kohtulahendi järgi. Lisaks on selgunud, et likvideerija kohta tehtud 6. märtsi 2006.a määrus on jõustunud vaatamata sellele, et esindajatel oli 14. märtsist 2006 võimalus määrust vaidlustada. Taotluse esitamisel äriregistri kanded ei sisaldanud enam juhatuse liikmeid, vaid likvideerijat. Register on täitnud kohtumääruse. Likvideerimismenetlus on täiesti toiminud alates märtsist 2006. Omandi ülemineku vormistamine on jõudnud lõppstaadiumi.
lg 1 alusel, kui puudutatud menetlusosaline leiab, et määrus takistab asja edasist menetlust võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.