Obsah (4)

§ 191§ 193§ 194§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 29. septembril 2006.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-05-2500 Tsiviilasi Viivise väh

) §-le 194 lg 1, kui tasumisel kuuluv viivis on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus viivist vähendada, palub hageja vähendada viivist. Hageja on seisukohal, et leppetrahvi sissenõudmine ei või muutuda kreeditorile mittetöise tulu saamise allikaks ega asetada võlgnikku äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, olgugi et võlgnik oli kohustise mittetäitmises süüdi. Hageja selgitab, et nõue hõlmab enne võlaõigusseaduse (VÕS, hakkas kehtima 1.07.2002)) kehtima hakkamise perioodi ja on jätnud kehtivuse ajal. Paraleelselt toetub VÕS § 162-le. Hageja palub vähendada makstavat leppetrahvi suurust 67786 krooni võrra ning lugeda kinnistu üleminekuga kostja omandisse väärtusega 75000 krooni hageja kohustis täidetuks kostja ees. Kohtukulud jätta poolte kanda. Kohtumenetlus Kostja oma vastusega ei nõustunud nõudega. Leping tuleb lugeda kestvuslepinguks VÕS § 193 lg 3 tähenduses, kuna on suunatud nii püsivate kui korduvate kohustuste täitmisele. Tulenevalt VÕS RakS § 12 lg-st 1 enne 1.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja VÕS sätteid. Kinni on peetud lepinguvabaduse põhimõttest. Viivise suurus on kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega ja hea tavaga. Hageja on ligi viie aasta jooksul tasunud võlast vaid 2 % ehk 1000 krooni ja andnud korduvaid katteta lubadusi. Rikutud on jämedalt nii

kui VÕS sätteid. Vastutus tuleneb VÕS §-st 103 lg

1. Kuna hageja võtab rikkumise omaks, siis on see leidnud tõendamist. 2 Hageja on pahatahtlikult rikkunud kostja ja tema ema, kes soovis oma rasket varalist olukorda leevendada, õigusi. Kostja on samuti
2. aastast pensionär, kelle ainuke sissetulek on pension. Hageja on tasunud võla kattena matuse kuluks 1000 krooni. Hageja on peale lepingu sõlmimist 5 päeva möödudes sõlminud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Hageja on teinud lubatust tunduvalt suurema lageraie, mille metsa taastamiseks kulub 8000 krooni, sest hageja ei ole seda metsa majandamise soovituse alusel ise teinud. Hageja käitumine oli suunatud suure varalise kasu saamisele puude ebaseadusliku raie teel. Ka kinnistu väärtus on müügihinnast 75000 kroonist tunduvalt väiksem. Hageja ja tema abikaasa ühisomandis olev kinnistu xxxxxx müüdi kiiresti peale kohtu 3.09.2003.a määrust, kasutades võimalust, et kinnistu oli jäetud kohtutäituri süül arestimata. Hageja on kuritarvitanud kostja ja tema ema usaldust seoses lepinguga. Esitades ebaausalt ja pahatahtlikult kostja vastu teadvalt põhjendamatu hagi, on hageja lisaks jämedalt rikkunud hea usu põhimõtteid. Hagi on alusetu. Hageja on äriregistrisse kantud FIE-na, kelle tegevusalaks on puidutöötlus ja ehitustegevus, kinnistult on saanud lageraie teel suure raha, on ehitanud tütrele maja, on suvila ümber ehitanud pojale, on müünud majaga kinnistu. Sellest tulenevalt on ebausaldusväärne hagiavalduses esitatud väide, mille kohaselt hageja jääb oma kodust ilma rahapuudusel. Hageja viide VÕS § 162-le on ebaõige, sest see käsitleb leppetrahvi vähendamist. Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 kohaselt lepingus määratud rahasumma. Kuigi on õigus nõuda hagejalt viivist kuni kinnistu omandisse saamiseni, ei tee kostja seda ja loobub viivistest peale 1.07.2004, mil kogu võlg oli 142786 krooni. Nendel põhjustel ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur ja puudub alus VÕS §-st 162 lg 1 tulenevalt viivise vähendamiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuistungitel poolte seisukohad ei muutunud. Hageja esindaja leiab, et kinnistu on üleläinud ja viivise nõudmine ei tohi muutuda tulusaamiseks. Nõuet on võimalik rahuldada, vähemalt pooles ulatuses. Kui kohus seda teeb, siis tuleks võimaldada osade kaupa tasumist. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja teatab, et on loobunud viivisest alates 1.07.2004 kuni omandi üleminekuni. Viivis lõpptähtajaga 1.07.2004 on 93786 krooni. Hageja on kogu kuue aastase võlasuhte jooksul käitunud pahatahtlikult. Hageja majanduslik seis on hea: on müünud kinnistu, on ehitanud majad sugulastele, on teinud xxxxxxxx kinnistul lageraie. Kuna kinnistu läks alles nüüd üle kostjale, siis ei ole kostja saanud seal midagi teha. Tal puudus õiguslik võim kinnistule ja ühtlasi majandamiseks. Arvestada tuleb lepingulisest võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmise ulatust hageja poolt, kostja õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisu. Tasutud on viie aasta jooksul 50000 kroonist ainult 1000 krooni. Alates 2000.a on korduvalt andnud katteta lubadusi. On rikkunud jämedalt

§-des 173 ja 174 sätestatud kohustust täita kohustis nõuetekohasel viisil ja tähtajaks ning kostja ema ja kostja õigusi ning ühtlasi hea usu põhimõtet. Õigustatud huvi on olnud saada raha, mitte aga maad hüvituseks. Rikkumine vastab ka VÕS sätetele. Hagejal lasub vastutus kohustuse rikkumise eest. Hageja on rikkumist tunnistanud. Seega on see tõendamist leidnud. Hageja ei ole oma varanduslikku seisu kohta muud vastu vaielnud, kui ei ole tütrele maja ehitanud. Kostja nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ka VÕS iseärasusi arvestades. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. 3 Kohtu põhjendused Kohtumenetluses on leidnud tuvastamist, et hageja ei ole peale lepingu tähtaja möödumist 31.12.

1. aastast tasunud 49000 krooni põhivõlgnevust, seda siis üle viie aasta. Hageja on selle õigeks võtnud. Tõendatud on lepingu pikaajaline rikkumine. Juunis 2006 on põhivõla katteks asendatud kohtutäituri tegevuse põhjal rahaline kohustus kinnistu üleandmisega kostja omandisse. Rahuldatud on 49000 kroonine põhivõlg ja viivisest 26000 krooni. Selle tõendiks on menetlemise käigus toimikusse võetud kinnistamisotsus xxxxxxxi kinnistu kohta ja täitemenetluses saavutatud kokkulepe kinnistu ülemineku kohta kostja omandisse ning kokkulepitud väärtus. Hüvitamata viivise summa on 67786 krooni, sest kohtutäitur on märkinud ja pooled on sellega nõustunud, et seisuga 1.07.2004 on viivise suuruseks 93786 krooni. Kostja on menetluse käigus jäänud selle viivise summa juurde. Edasisest viivise nõudest kuni kinnistu üleminekuni on kostja loobunud. Hagiavalduse lahendamisel tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. Selle aluseks on
2. juulil 2002 kehtima hakanud võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-d 2 ja 11, kuna maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping sõlmiti aprillis 2000.a, s o enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist. Viivis on

§ 191

järgi leppetrahvi alaliik, mida võlgnik on kohustatud tasuma mittekohase või mittenõuetekohase täitmise, eriti viivitamise korral. Viivis on leppetrahv eelkõige rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise eesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Eesmärgiks on veel ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele (

§ 193lg 2), sõltumata tegelikust kahjust.

Vaidlust ei ole selle üle, et lepinguga on kokku lepitud viivise maksmise tingimus. Põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist. Kuna viivise vähendamist taotleb hageja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, et kostja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Vastasel juhul kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitamise tähenduse. Kui viivise vähendamise taotleja ei suuda tõendada, et viivis on kostja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg. Seejuures tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Hageja ei ole suutnud kohtule ära põhjendada, et kostja nõutud ja kohtutäituri poolt välja arvestatud viivis oleks ebaproportsionaalselt suur. Samuti, et tegemist oleks tulusaamisega või hageja raskesse majanduslikku olukorda sattumisega. Hageja korter on endiselt tema oma. Täitemenetluse objektiks ei ole olnud. Hageja on kinnitanud, et töötab, töötab ka abikaasa ja tal puuduvad ülalpeetavad isikud. Hageja on omaksvõtnud kostja poolt esitatud hageja varalise seisu 2000-

1. aastani. Nendel aastatel on hageja teinud metsaraiet ja saadud metsamaterjali müünud, on müünud Kaja kinnistu, mille kohta on toimikus kinnistu müügileping. Hageja on kogu aega töötanud. Tal puuduvad ülalpeetavad. Need asjaolud on leidnud tõendamist hageja nõustumisega, nagu on nõustunud metsateatiste alusel kinnistult 4 puude raie tegemisega. Metsateatiste alusel on raie maht 492 tm 17 hektarilt. Raie tegemise tähtaeg ühtib lepingu täitmise tähtajaga. Hageja on nõustunud, et metsamaterjalidest saadud raha ei ole ta kasutanud võla tasumiseks. Hageja varaline seis ei ole aluseks ega ei anna põhjust viivise vähendamiseks. Täitemenetlus on veninud, kuid seda ei saa ainult täituri süüks panna. Täitemenetluse seadustik annab võimaluse ka võlgnikule esitada kaebusi täituri tegevuse peale. Hageja, olles kohustatud pooleks lepingu tingimuste täitmisel ja teades, et tal lasub kohustus tasuda viivist lepingu mittetäitmisel, ei ole näidanud aktiivset tahet nõuda täiturilt kinnistu ülemineku vormistamisest alates 1.10.2004, kui on saanud täituri juures vormistatud kinnistu müügilepingu ja nõusoleku üleminekuks kostja omandisse. Seevastu kostja kui sissenõudja ei ole viivitanud peale pärimisõiguse saamist 8.04.
2. Täitemenetlust on alustatud mais 2003.a. Arvestades, et kostja on saanud kinnistuse 75000 kroonise väärtuse määramisega ka viivist 26000 krooni, on tal 1.07.2004.a seisuga õigus saada viivist 67786 krooni.

§ 194

kohaselt on lubatud viivise vähendamine, kui viivise summa osutub ülemäära suureks, võrreldes kreeditori kahjudega. Seejuures tuleb arvestada võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi.

§ 173

kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Lepingu järgi kohustus hageja andma üle 50000 krooni 2000.a lõpuks ja viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % viivitatud päeva eest. Hageja, tasudes ainult 1000 krooni, ei ole täitnud neid tingimusi üle 5 aasta. Selline tegevus on olnud tahtlik, mida kohus arvestab ühe põhjusena nõude rahuldamata jätmisel. Alles kuuendal aastal on hageja omand üle läinud kohtutäituri tegevuse kaudu lepingupoole pärijale, kes nõude omandas pärimisõiguse alusel, 75000 krooni väärtuses kostja nõusolekul, millest moodustab põhivõlg 49000 krooni ja viivis 26000 krooni. Täitmise on kostja vastu võtnud, kuid see ei tähenda, et kostja peaks loobuma täituri poolt arvestatud viivise summast. Kostja kasutades oma õigust on loobunud viivise edasisest nõudmisest. Ühest küljest on loobumine õigustatud, kuna kinnistu ülemineku venimine on osaliselt veninud täituri aeglase tegevuse tõttu.

§ 191kohaselt on lepinguga võetud kohustus tagatud viivise nõude õigusega.

Kostja on õigustatud nõudma viivist ja vastu vaidlema vähendamise nõudele. Hageja oli teadlik

sätetest lepingu sõlmise ajal, seejuures olles lepingu sõlmimise aktiivseks pooleks teadis oma varalist seisu ja lepingu täitmise võimalust 12 kuu jooksul. Seda enam, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud see rahasumma mitte tühine rahasumma. Hageja on teinud kostjale etteheite põhjendamatu tulu saamise, kui ta peab kogu arvestatud viivise tasuma. Kuigi kostja on saanud nõudeõiguse 8.04.2003.a pärimisõiguse alusel ei ole tema endale otsest kahju tekitatud. Tema kui pärija ja uus omanik peab aga parandama tagajärje, mis on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Samas tuleb arvestada kostjaga, et kostjal ei ole olnud huvi saada enda omandisse 22,34 ha maad. Jäädes sundseisu kinnistu omandisse tulekuga tuleb kostjal hakata täitma omaniku kohustusi, mida hageja ei ole teinud endise omanikuna aastate jooksul. Mõistetav on, et kostja ei ole osanud sellega arvestada kui algatas täitemenetluse. Kohtul tuleb seda asjaolu arvestada ning arvestada, et kinnistu omanikuna on 5 kostjal ees raiutud metsaala majanduse korraldamine. Arvestada tuleb veel mahtu kinnistu pindalast (22,34 ha) lähtuvalt. Tegemist on suure maaüksusega, millelt on teostatud raiet 17 hektariliselt alalt. Majandamise ja metsaala uuendamise kulud ei saa olla väikesed pindala arvestades. Aastaid veninud kinnistu olukorra parandamine ja hooldamine on hageja tahtliku tegevuse tõttu toonud kaasa hindade tõuse, samuti on käesolevaks ajaks puudutavates seadustes tehtud muutmisi koos nõuete laiendamisega ja see ei ole enam võrreldav 2001.a lõpu või 2002.a seisuga, kui selgus, et hageja ei täida lepingut ja ei otsi lahendust kinnistu võõrandamiseks ega võla katteks asendamist vaatamata kostja aktiivsusele raha kättesaamisel. Kuna kostja on pensionär, mida ei ole hageja vaidlustanud ega esitanud tõendeid, et kostjal on veel muid sissetulekut või vara, siis on usutav, et kostja ei suuda pensionirahast 22,34 hektarist kinnistut majandada ja hooldada, eriti 17 hektarit. Kokkuvõttes on kostjal tekkinud kahju, mida peab korvama makstav viivise summa. See asjaolu on põhjuseks, miks kohus ei vähenda viivise summat ja miks on põhjendatud põhivõlast suurema viivise summaga nõustumine kohtu poolt. Eeltoodu asjaoludel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Tsiviilasi on esitatud ajal, kui kehtis endine tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Seoses sellega tuleb kohtukulude jagamine otsustada endise TsMS § 60 lg 1 alusel. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagejal postikulu, mida kohus tegi menetlemise käigus, tasuda riigi tuludesse. Menetluskuludest tasutud riigilõiv jätta hageja kanda nagu ka tema õigusabi kulu. Veel tuleb hagejal kanda kostja õigusabi kulust TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel 3389 krooni. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 6