3-08-1192/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1192 Haldusasi E. K.´i kaebus Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2008 otsusega nr 39 moodustatud häältelugemiskomisjoni protokolli õigusvastasuse tuvastamiseks ja Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2008 otsuse nr 40 „Kuusalu Vallavolikogu arengukomisjoni esimehe valimine“ ja 28.05.2008 otsuse nr 41 „Volikogu arengukomisjoni koosseisu kinnitamine“ tühistamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus E. K.´le halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalus pöörduda avaldusega Kuusalu Vallavolikogu üksikaktide õiguspärasuse kontrolliks Harju maavanema poole. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohtumäärus edastada kaebajale elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD 20.06.2008 saabus kohtule E. K.´i kaebus Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2008 otsusega nr 39 moodustatud häältelugemiskomisjoni protokolli õigusvastasuse tuvastamiseks ja Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2008 otsuse nr 40 „Kuusalu Vallavolikogu arengukomisjoni esimehe valimine“ ja 28.05.2008 otsuse nr 41 „Volikogu arengukomisjoni koosseisu kinnitamine“ tühistamiseks. Kaebaja leiab, et valimisprotseduur ei olnud seaduslik, kuna enne hääletama asumist ei tutvustanud komisjon volikogu liikmetele valimisprotseduure. Hääletusest võtsid osa 17 komisjoni liiget. Kaebaja on seisukohal, et hääletamisel kehtisid isikuvalimise põhimõtted, kuna enne hääletuse algust ei tutvustatud liikmetele hääletusprotseduuri. Kuusalu valla põhimääruse § 19 lg 2 sätestab, et volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. Hääletustulemused on kaebaja hinnangul tühised, kuna valimiskomisjon oleks pidanud ühe hääletussedeli kehtetuks tunnistama. Kuusalu Vallavolikogu esimehe kandidaatideks olid Mait Kröönström ja E. K.. Valimiskomisjon valmistas ette bülletäänid, millel olid kahe ülesseatud kandidaadi nimed ning kummagi nime taga kastikestena valikud: „poolt“ ja „vastu“. Valla põhimääruse § 18 lg 5 kohaselt on volikogu esimehe valimisel igal volikogu liikmel üks hääl. Nimetatud sätte alusel tulnuks hääletajal teha üks valik, kas hääletada ühe kandidaadi poolt või tema vastu. Kehtetu hääletussedeli kohaselt hääletati nii M. Kröönströmi poolt kui ka E. Kirsmani vastu. Seega ei oleks saanud poolthäälteenamuse alusel hääletus õnnestunuks lugeda, kuna M. Kröönströmi poolt hääletas 8 volikogu liiget ja E. Kirsmani poolt 8 liiget. Vastavalt Kuusalu valla põhimääruse § 18 lg 11 oleks häälte võrdse jagunemise korral tulnud läbi viia kordushääletus, mille tulemused ei ole ette teada ning võimalus valituks osutuda on mõlemal seatud kandidaadil. Ühtlasi palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2008 otsus nr 40 ja otsus nr 41 välistamaks, et õigusvastaselt valitud komisjoni esimehe poolt õigusvastaselt moodustatud komisjoni poolt vastu võetud otsused osutuvad tagantjärele õigustühiseks nende vastuvõtmisest peale. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Käesoleval juhul on Kuusalu Vallavolikogu liige E. K. vaidlustanud Kuusalu Vallavolikogu poolt vastu võetud otsuseid. Haldusasja nr 3-08-1192 raames vaidlustatud aktid kujutavad endast kohaliku omavalitsuse siseseid akte, mis ei puuduta haldusväliseid isikuid. Volikogu liikmete vahelised vaidlused kuuluvad volikogu kui haldusorgani sisesuhte valdkonda (v.t. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2004 otsus nr 3-3-1-55-04). Tulenevalt HKMS § 11 lõikest 4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Lähtudes eeltoodust ei kuulu esitatud kaebus lahendamisele halduskohtus ning kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Seejuures selgitab kohus, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 lõikest 1 on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Kuivõrd Kuusalu kuulub Harju maakonda, siis on Harju maavanem pädev teostama järelevalvet Kuusalu Vallavolikogu üksikaktide üle. Seega on kaebuse esitajal võimalus pöörduda Harju maavanema poole avaldusega Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2008 otsusega nr 39 moodustatud häältelugemiskomisjoni protokolli, Kuusalu Vallavolikogu 28.05.2008 otsuse nr 40 „Kuusalu Vallavolikogu arengukomisjoni esimehe valimine“ ja 28.05.2008 otsuse nr 41 „Volikogu arengukomisjoni koosseisu kinnitamine“ õiguspärasuse kontrolliks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Elle Kask Kohtunik