lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.
lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt
lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 ning EMT Teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 5.13 määras 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast 25.novembri 2005.a. seisuga, nõudes viivist põhivõla ulatuses, s.o. summas 2524.85 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420.00 krooni (tl 5). Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi vahendite arvelt asja läbivaatamiseks tehtud kulutused – 39.90 krooni posti kättetoimetamise kulusid. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.