TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus hagi õigeksvõtmisega Otsuse tegemise aeg ja koht 28 veebruar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-07-46148 S.G. versus P.R. lapse isast põlvnemise tuvastamiseks Asja lahendamine kirjalik menetlus Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja S.G. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxxx xxxx) advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia; aadress Lennuki 22, 10145 Tallinn) P.R. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx) vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo; aadress Tartu 8, 71020 Viljandi) Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
- Rahuldada S.G.i hagi P.R. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lugeda tuvastatuks K-T R (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvnemine S.G.ist (isikukood xxxxxxxxxxx). Muud otsustused
- Seoses menetluskuludega ja kohtumääruse edastamisega: 2.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.2 saata määruse koopia sünnikande teinud perekonnaasutusele. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
- Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Menetluse käik Hageja on taotlenud lapse isast põlvnemise tuvastamist. S.G. ja P.R. suhtlesid kuni 2004.a ning peale suhtlemise lõppu ei teavitanud, et on lapseootel. Mõni aeg hiljem ilmnes, et P.R.il ja hagejal on ühine laps – tütar K-T R. Hageja leiab, et kuivõrd S.G. ja P.R. ei ole olnud abielus ning hageja ei ole kantud endale teadaolevalt lapse sünniakti isana, siis on ta kohustatud taotlema lapse põlvnemise tuvastamist kohtu poolt. Kostja on tsiviilasja menetlemisel
- novembri 2007 kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.
- Kohtu põhjendused 2.
- Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 2.
- Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et K-T R põlvneb hagejast S.G.ist. Põlvnemise õiguslik tähendus on sätestatud perekonnaseaduses (PKS) §-s 38, mille kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras; laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud ning laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Vastavalt PKS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Vastavalt PKS § 42 lg-le 2 põlvnemise tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus saadab põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. (PKS § 42 lg 3). 2.
- Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 164 lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Helle Tamm Kohtunik