nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte 1 2-07-28951 vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 07.08.2007.a esitas OÜ K kohtule hagi NK`i vastu 13 873,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 29.05.2006.a järelmaksuga müügilepingu alusel kubu Snaige ja keraamilise pliidi Beko, kokku hinnaga 11 206,00 krooni. Kostja pidi tasuma kauba eest maksegraafiku alusel igakuiste osamaksude näol, jooksva kuu 29. kuupäevaks 862,00 krooni. Kostja ei täitnud maksegraafikut nõuetekohaselt. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste punkti 6.3.2 kohaselt on müüjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui ostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset või ostja võlgnevus müüja ees on suurem kui kolme osamakse summa. Üldtingimuste punkti 6.4 kohaselt, lepingu erakorralise ülesütlemise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. 14.09.2006.a saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatati kostjale järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisest. Avalduses paluti kostjal hiljemalt 30.09.2006.a hagejale tasuda kõik lepingujärgsed osamaksed, viivis, leppetrahv 2 586,00 krooni. Kostja ei tasunud hagejale oma võlgnevust. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste punkti 5.3 kohaselt, lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub ostja tasuma viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Osamaksete võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist seadusest tulenevalt 10,50% aastas ehk 0,028% päevas. Seisuga 06.08.2007.a on viivis 943,00 krooni. Seisuga 06.08.2007.a on kostja võlgnevus hageja ees 13 873,00 krooni (võlgnevus tasumata osamaksete eest 10 344,00 krooni, viivis 943,00 krooni ja leppetrahv 2 586,00 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 13 873,00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja tegelik elukoht on politseile ja kohtule teadmata. Seetõttu kutsus kohus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 1 000,00 krooni ja kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni. Kohtu põhjendused
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2 2-07-28951 VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 13 873,00 krooni. Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.