2-05-15898/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruaril 2006.a. Paides Tsiviilasja number 2-05-15898 (vana nr 2-331/2005) Tsiviilasi SS hagi KS vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: SS, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx, esindaja vandeadv. Matti Reinsalu Kostja: KS, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, esindaja vandeadv. Raul Tosmann esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 23.jaanuar 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada hagi. Lahutada KS ja SS (endine T) Järvamaa Perekonnaseisuametis 23.detsembril 1995.a. kandega nr 131 registreeritud abielu. Jätta muutmata SS abiellumisel võetud perekonnanimi. Kohtuotsus saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Kohtukulude jaotus Välja mõista KSlt SS kasuks tasutud riigilõiv 300.00 (kolmsada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue Poolte abielu registreeriti 23.detsembril 1995.a. Järvamaa Perekonnaseisuametis kandega nr 131. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu ei õnnestunud ning 2004.a. oktoobri lõpus oli kostja suurema peretüli käigus sunnitud kostja juurest lahkuma. Hageja ei pea abielusuhete taastamist võimalikuks. Kostja seisukoht Kostja võtab õigeks, et polltevahelised abielulised suhted on lõppenud, kuid on vaidlustanud hageja poolt hagiavalduses toodud asjaolud. Menetluse käik Pooled on mõlemad eelmenetluses jõudnud tõdemuseni, et abielu tuleb lahutada ega ole pidanud vajalikuks vaidlustada lahutamise asjaolusid. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele ja poolte seletusele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 2 mõtte kohaselt on poolte abielu nende vaba tahe. Hageja soovib abielu lahutamist, kuna poolte kooselu on lõppenud ning suhete taastamist ta võimalikuks ei pea. Ka kostja on nõus abielu lahutamisega. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele PkS § 29 lg 2 alusel. Hagiavaldus oli esitatud kohtusse seoses sellega, et hageja soovis koos abielulahutusega lahendada lastesse ja ühisvaraga jagamisse puutuva vaidluse ning mõistaks välja elatise, kuid nimetatud nõuete osas on pooled osaliselt loobunud ja jõudnud kompromissini ning kohus on selles osas menetluse lõpetanud. „Nimeseaduse“ § 11 alusel saab kohus taastada abielu lahutamisel endist nime avalduse alusel, kuid vastavat avaldust ei ole kohtumenetluses esitatud. Nimetatud avalduse puudumine ei võta nime taastamisest huvitatud isikul seda teha „Nimeseaduses“ sätestatud korras. Hageja on hagiavalduse alusel taotlenud enda kohtukulude (riigilõivu) väljamõistmist kostjalt. 31.detsembrini 2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks abielulahutuse riigilõiv. Ingrid Niinemägi Kohtunik