lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt peab krediidisaaja tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega (tl 8-10) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlana (tagastamata krediidina) 3097.57 krooni.
ja 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja -tingimustest, saades intressivõla suuruseks 909.36 krooni.
lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on lepingu lõpetanud ning on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi (viivist). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu tingimuste punktist 7.4.3 lähtuvalt ning nõuab viivisintressi 707.80 krooni.
lg 1 kohaselt on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud leppetrahvi, s.o rahasumma. Nii ongi hageja lepingu p 7.5.2 alusel nõudnud kostjalt lisaks 1000.00 krooni leppetrahvi kui arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kaardikontole ülekande tegemiseks. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3097.57 krooni, intress 909.36 krooni, viivis 707.80 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja hagi õigeksvõtu avaldusest nähtub kostja taotlus võlgnevuse tasumiseks ositi, kuid antud taotlus on kostja kokkuleppe küsimus hagejaga ja lahendatav täitemenetluse käigus. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420.00 krooni. Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi vahendite arvelt asja läbivaatamiseks tehtud kulutused – 19.80 krooni posti kättetoimetamise kulusid. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.