) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning 3. lõige sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mis on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 2 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidi intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 järgi on rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi. Uue tsiviilkohtumenetluse ja täitevmenetluse seaduse rakendusseaduse järgi lahendatakse menetluskulud senini kehtinud (kuni 1.01.2006) korras. TsMS § 60 lg 1 kohaselt riigilõivu mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigivahendite arvelt kulutusi hagimaterjali kättetoimetamiseks 40.20 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna, milline tuleb riigituludesse sisse nõuda. Otsuse tegemisel juhindub kohus
§-dest 76; 100 lg 1 p 1; 113 lg 1; 401 lg 1; TsMS §dest 143 p 4; 162 lg 1; 173 lg 1; 178 lg 1; 317; 407 lg 1, 3; 415; 416 lg 1, 2; 438; 442 lg 1-6, 8; 444 lg 1; 453 lg 2, 456 lg 3. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.