Obsah (7)

§ 8§ 76§ 401§ 94§ 101§ 113§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11.jaanuar 2006.a. Paide Tsiviilasja number 2-05-15648 (2-318/2005) Tsiviilas

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 401

lg 1 kohaselt peab krediidisaaja tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega (tl 7-8) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlana (tagastamata krediidina) 6091.50 krooni.

§ 94

ja 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja -tingimustest, saades intressivõla suuruseks 400.59 krooni.

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on lepingu lõpetanud ning on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi (viivist). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu tingimuste punktist 7.4.3 lähtuvalt ning nõuab viivisintressi 2160.45 krooni.

§ 158

lg 1 kohaselt on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud leppetrahvi, s.o rahasumma. Nii ongi hageja lepingu p 7.5.2 alusel nõudnud kostjalt lisaks 1000.00 krooni leppetrahvi kui arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kaardikontole ülekande tegemiseks. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6091.50 krooni, intress 400.59 krooni, viivis 2160.45 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700.00 krooni. Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi vahendite arvelt asja läbivaatamiseks tehtud kulutused – 46.20 krooni posti kättetoimetamise kulusid. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud 08.juuli 2005.a. maksekorraldusega nr 503493 Rahandusministeeriumi a/arvele nr 10220034796011, viitenr 2900072194 riigilõivu 700.00 krooni asemel 1050.00 krooni, samuti on ta tasunud 16.detsembri 2005.a. maksekorraldusega nr 506550 Rahandusministeeriumi a/arvele nr 10220034796011, viitenr 2900073591 riigilõivu 200.00 krooni kostjale kohtukutse avaldamiseks Ametlike Teadaannete kaudu, kuid kostjale sai kohtukutse üle antud isiklikult ning puudus vajadus tema kutsumiseks kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu. TsMS § 51 lg 1 alusel tuleb enammakstud riigilõiv hagejale tagastada. Ingrid Niinemägi Kohtunik