Obsah (4)

§ 76§ 175§ 113§ 94

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-50085 Otsuse kuupäev 30.mai 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ S(reg.kood XXX, XXX) hagi OÜ S(reg.koo

§-le 113 ja 94 palub hageja kostjalt välja mõista ka viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Töösuhted poolte vahel olid normaalsed ja kostja tasus õigel ajal ning täies ulatuses hagejale teostatud tööde eest, kuni ei sekkunud sellesse OÜ N , kes võttis endale kohustuse tasuda hageja poolt esitatud arve nr 5487 summas 63 720 krooni. Hageja esitas kostjale krediitarve summas 4 720 krooni, mistõttu kostja võlgnevus hageja ees oli 59 000 krooni. Vastavalt OÜ N ja OÜ S vahel 23.04.2007 koostatud aktile on kolmanda isiku kasuks kostjalt maha arvatud võlgnevuseks hageja ees jäi 54 000 krooni. Kostja on seisukohal, et võlanõude oleks hageja saanud esitada OÜ N vastu. Kolmanda isiku OÜ N arvamus Kolmas isik leiab, et lepinguline suhe hagejal on OÜ-ga S ning võla peab tasuma viimane. OÜ N teatas 09.01.2008 kirjas OÜ-le S, et tema saab omapoolsed kohustused kostja ees täita peale kostja kohustuste täitmist hagejale. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et OÜ S poolt tellitud tööd on OÜ S täitnud. Vaidlus puudub ka selles, et tehtud tööde eest on hagejal saamata tasu 59 000 krooni.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostja vastu 59 000 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja vastuväide, et kohustus hageja ees on vastavalt OÜ S ja OÜ N vahel allkirjastatud aktile nr 6, üle läinud kolmandale isikule, alusetu.

§ 175

lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Võlausaldaja ei ole väljendanud oma tahet kostja kohustuse üleandmiseks OÜ-le N ning on esitanud nõude OÜ S kui võlgniku vastu. Samas ei tunnista kolmas isik ka ise, et ta on kostja kohustuse hageja ees üle võtnud. Viivise osas ei ole pooled kokkulepet sõlminud. Arvestades, et viivise maksmise eeldus tuleneb poolte vahel kehtivast võlasuhtest on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt

§ 113

.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli enne 1.01.2008 – 4 %. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 23.veebruar 2007 kuni 30.november 2007 (280 päeva) eest summa 4 978,61 krooni. 2 Iga kalendripäevaga suureneb viivisevõlgnevus 17,78 krooni, millest tulenevalt moodustab viivis ajavahemiku 01.detsembrist 2007 kuni 30.maini 2008 (otsuse tegemise päevani) eest 3 235,96 krooni. 182 päeva x 17,78 = 3 235,96 krooni. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis 8 214,57 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3