Obsah (5)

§ 177§ 139§ 174§ 32§ 33

Tsiviilasi nr. 2-08-52462 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2008. a Tartu Tsiviilasi K. OÜ määruskaebu

§-ga 174 lg 1. Asjas ei kuulu kohaldamisele

§ 177

lg 1 hääletamisõiguse piirang, kuna registripidaja hinnangul ei ole juhatuse liikme tagasikutsumise otsustamine sisuliselt kattuv osaniku tegevuse kontrollimise või sellele hinnangu andmise otsustamisega, millisel juhul selle osaniku hääli ei arvestata. Ka on osaühingu põhikirjas märgitud üksnes osaühingu miinimumkapital, mis tähendab, et

§ 139kohaselt tuleb põhikirjas märkida ka maksimumkapitali suurus.

K. OÜ on esitanud

1. juunil
2. a kohtunikuabi
3. mai
4. a puuduste kõrvaldamise määrusele määruskaebuse, milles taotleb kohtunikuabi määruse tühistamist
5. mai
6. a kandeavalduse juhatuse liikmete tagasikutsumiseks rahuldamata jätmises ning teha uus määrus, millega rahuldada K. OÜ kandeavaldus juhatuse liikmete tagasikutsumise osas. Määruskaebuse kohaselt on osanikust juhatuse liikme tagasikutsumisel tegemist olukorraga, kus otsustatakse tema vabastamise üle kohustustest või vastutusest

§ 177lg 1 mõistes.

Kui juhatuse liikmega on sõlmitud tähtajaline leping ning juhatuse liige kutsutakse tagasi enne lepingus kokkulepitud tähtpäeva saabumist, nagu antud juhul ka toimus, siis leiab aset sisuliselt osaniku tegevuse hindamine juhatuse liikmena

§ 177lg 1 kirjeldatud viisil.

Osanik ei tohi sellises olukorras hääletada ning esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Seega on

1. mail
2. a ja
3. mail 2008.a toimunud osanike üldkoosolekutel juhatuse liikmete tagasikutsumine toimunud korrektselt ja õiguspäraselt ja järgitud on

§ 174lg 1 sätestatud nõuet.

Põhikirjas maksimumkapitali suuruse märkimise vajalikkuse osas ei ole kohtunikuabi määrust vaidlustatud. Kohtunikuabi võttis

1. juuni
2. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kohtunikule. II Kohtu seisukoht ja resolutsioon TSMS § 596 kohaselt lahendatakse registriasjas avaldus kandemäärusega. TSMS § 599 kohaselt võib kohtunikuabi poolt tehtud kandemääruse peale avaldaja esitada määruskaebuse. TSMS § 663 lg.6 kohaselt võib kohtunikuabi määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui kohtunikuabi määruskaebust ise ei rahulda, siis annab ta kaebuse üle pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha.

§ 32

kohaselt on ettevõtja kohustatud esitama registripidajale kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised. Allkirjanäidised peavad olema notariaalselt kinnitatud. Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.

§ 33

lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigus keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Registripidaja on jätnud juhatuse liikmete muutmiskande tegemata, kuna leiab, et osanike koosolekul otsuse tegemisel on ebaseaduslikult piiratud osanike hääleõigust.

§ 177

lg 1 ettenähtud hääleõiguse piirang ei puuduta juhatuse liikmete valimist/tagasikutsumist, kuna tegemist ei ole huvide konflikti põhjustava olukorraga. Kohtunik leiab, et registripidaja on hakanud sisuliselt hindama osanike otsust ja otsuse kehtivust, mis ei ole

§ 33lg 6 kohaselt registripidaja pädevuses.

Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist reguleerivad üldnormina TSÜS § 38 ja vastavad äriseadustiku sätted. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda kohtus huvitatud isik. Otsuse tühisusele saab huvitatud isik tugineda üksnes siis, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohtul puuduvad andmed, et mõni huvitatud isik oleks K. OÜ vaidlusaluse osanike koosoleku otsuse vaidlustanud. Kohtunik peab vajalikuks märkida, et ta ei jaga ka kohtunikuabi seisukohta

§ 177

tõlgendamise osas.

§ 177

lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandmaiseks, osaniku ja osaühingu vahelise tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Ka juhatuse liikme tagasikutsumine võib seonduda tema kohustustest vabastamisega ja tema tegevusele hinnangu andmisega.

§ 177

lg 1 eesmärgiks osaniku hääleõiguse piiramise osas juhatuse liikme tagasikutsumise korral on takistada enamusosanikku mõjutamast otsust tema kui juhatuse liikme jaoks soodsalt olukorras, kus osanikud soovivad juhatuse liiget kutsuda tagasi mingi negatiivse asjaolu tõttu, mis nõuab juhatuse liikme tegevusele hinnangu andmist. Kui tagasikutsumine on kuidagi seotud näiteks sellega, et juhatuse liige jättis osanike arvates mingi kohustuse täitmata või on rikkunud lojaalsuskohustust, siis kohaldub kindlasti ka hääleõiguse piirang. Kuna normi eesmärk on huvide kollisiooni vältimine, siis juhatuse liikmeks oleval osanikul on õigus hääletada enda tagasikutsumise otsustamisel juhul, kui tagasikutsumise põhjuseks ei ole olnud mingi nn "halb asjaolu". Vastavate koosseisuliste asjaolude hindamine ei saa olla registripidaja pädevuses, vaid see saab toimuda üksnes hagimenetluses huvitatud isiku hagi alusel kohtu poolt. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 663, § 667 kohtunik 2 määras: Määruskaebus rahuldada täielikult. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 28. mai 2008. a. määrus registriasjas nr Ä 35435 osaliselt, st juhatuse liikmete muutmiskande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamise osas. Saata asi kande tegemiseks juhatuse liikmete muutmise osas tagasi kohtunikuabile. Toimetada määrus kätte K. OÜ-le. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult, on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik 3