). Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Eesti Ühispank või arvelduskontole nr 221013921094 AS-s Hansapank, viitenumbriga 3100057484. 1
) § 413 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt
kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kooskõlas
413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kuivõrd kostja oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik, kuid ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule istungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest, asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja temal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu nõustub kohus hagi põhjendustega ja rahuldab hagi hagiavalduses toodud õiguslikel põhjendustel kogu haginõude ulatuses.
lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustusi nõuetekohaselt ja hagejal on õigus perekonnaseaduse (edaspidi PKS) alusel nõuda kohustuse täitmist. PKS § 60 lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kuivõrd kostja kohtuistungile ei ilmunud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates nõude esitamise päevast hageja poolt nõutud summas. Menetluskulude jaotus ja kohtuotsuse täitmine Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab A. B., kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.