) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 12.05.2008.a isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad
lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Antud juhul tuleb arvestada töösuhte olemust ja töökoodeksis sätestatud töötaja materiaalse vastutuse eriregulatsiooni (Eesti NSV Töökoodeksi (TööK) §-d 125-130) ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätteid, kus töötaja vastutus on teatud juhtudel piiratud ja tööandjal on töötaja huve arvestades õigus esitada nõue töötaja vastu lühendatud tähtajal. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 3 kohaselt on töötaja ja tööandja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Muu hulgas on töötaja TLS § 48 lg 1 p 5 järgi kohustatud täitma ka seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. TööK § 125 lg 1 kohaselt kannavad töötajad, kes on süüdi tööandjale kahju 2 2-08-8281 tekitamises, varalist vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt
§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS §-st 197 tulenevalt võivad pooled tasaarvestada vastastikuseid nõudeid. Hageja palub kostja nõude hageja vastu summas 11 365 krooni tasaarvestada põhinõude arvelt, s.t lugeda põhinõude summaks, milline kostjalt reaalselt hageja kasuks välja mõista 25 141 krooni (36 506 krooni – 11 365 krooni). Kohus teeb kostja nimetatud nõude osas protsessuaalse tasaarvestuse hageja nõudega täitmata rahalise kohustuse kostjalt väljamõistmiseks (36 506 krooni). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täitmata rahalise kohustuse 25 141 krooni (s.o 36 506 krooni – 11 365 krooni) ulatuses.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (
lg 3).
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.