ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning
,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi V. V. ja A. T. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. V. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja A. T. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas üheksakümmend üheksa tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa
lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (08.04.2008.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või
lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 14.06.2007.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx kt, mille alusel hageja andis kostjale V. V. 72 473,71 krooni krediiti. Lepingu kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 24,53 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 177 986,30 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Laenu tagamine oli tagatud A. T. 14.06.2007.a. sõlmitud käenduslepinguga, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 322 934 krooni ning käenduse tähtajaks 01.07.2019.a. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 99 728,40 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 72 395,12 krooni, intressivõlgnevus summas 6 563,14 krooni, leppetrahv 14 479,02, võla sissenõudmisega seotud kukud 1 100 krooni ja viivis 5 491,12 krooni. Menetluskuludena palub hageja jätta kostjate kanda. Menetluse käik 25.01.2008.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse 2
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.8-15/ on tõendatud, et 14.06.2007.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr. xxxxxxx/xxk, mille alusel hageja andis kostjale V. V. krediiti 72 473,71 krooni.. Kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostja A. T. vahel 14.06.2007.a. käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevaid kohustusi, juhul kui, V.V. jätab need täitmata. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad on lepingu täitmise raames tasunud hagejale vaid kaks makset. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina on 72 395,12 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (24,53%% krediidisummast ühe aasta kohta), saades intressivõla suuruseks 6 563,14 krooni. 3
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt mõista välja viivis alates 24.01.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt 24,53% tagastamata krediidisummalt aastas. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.14-15/ on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (V.V.) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 14.06.2007.a. hageja ja kostja A. T. vahel käendusleping, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 322 934 krooni ning käenduse tähtajaks 01.07.2019.a. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi
) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4
1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Aivar Pellja kohtunik 08.04.2008.a. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.