KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1929 Ha
) § 7 lg 3 kohaselt tuleb hasartmängukoha avamiseks konkreetses mängukohas taotleda kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Linnavalitsuse üheks ülesandeks on tagada kogukonna stabiilne areng. Seega võib linnavalitsus piirata õnnemängukoha avamist piirkonnas, kus see võiks kahjustada kolmandate isikute või avalikke huve. Arvestades Turu-uuringute AS poolt
- aastal läbiviidud uuringust „Elanikkonna kokkupuude hasart- ja õnnemängudega“ nähtuvat patoloogiliste ja probleemsete mängijate arvu kasvu, on hasartmängurlus tõsine sotsiaalne probleem, millega riik ja kohalik omavalitsus peavad tegelema kõrgendatud tähelepanuga. Sellest tulenevalt peab kohalik omavalitsus arvestama mängukoha andmiseks lubade andmisel kohalike elanike arvamusega, et säästa kogukonda võimalike negatiivsete tagajärgede eest. 2) Posti 41 hoone asub peatänava ääres ning omab keskset ja domineerivat positsiooni linnapildis – linlaste ja külaliste igapäevane teekond läheb reeglina hoonest mööda ning hoone ees asub linna suurim parkla. Seega on mängusaalil potentsiaalne võimalus meelitada mängima ka esmakordseid külastajaid. Mõju avaldab ka see, et hoone vahetus läheduses asuvad korterelamu, bürood, sh pank ja postkontor. Senised mängusaalid asuvad peatänava äärsetes hoonetes, kuid ei oma sissepääsu tänavalt ega dominantset positsiooni linnapildis. Arvestades dominantset positsiooni, hakkab mängusaal kahtlemata kujundama Haapsalu üldist mainet ja kuvandit. 3) Linnavalitsuse poolt tellitud uuringu kohaselt 44% Haapsalu elanikest ei poolda üldse ja 34% ei poolda pigem mängusaali avamist Posti 41 ja 43 hoonetes. 4) keeldumine ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Kui kaebaja on teinud kulutusi mängukoha avamiseks, siis enne linnavalitsuselt loa saamist tuleb need lugeda ennatlikeks ja põhjendamatuteks. Taotlejal on võimalik valida linnas muu meelepärane asukoht.
- AS Novoloto esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada korralduse nr 595 ja kohustada Haapsalu Linnavalitsust ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest läbi vaatama kaebaja taotluse hasartmängukoha avamiseks aadressil Posti
- Põhjendused: 1) Vaidlusalune korraldus rikub kaebaja põhiseadusest tulenevat ettevõtlusvabadust. Kohalikule omavalitsusele ei ole antud õigust keelata hasartmängukoha avamist mistahes linnaosas, sellised piirangud ei tulene põhiseadusest.
§ 8sätestab väga selge ja ammendava loetelu nõuetest mängukohale.
Kaebaja kinnitab, et aadressil Posti 41 asuvas hasartmängukohas vastab tulevane majandustegevus
nõuetele.
§ 7
lg 3 nimetatud linnavalitsuse õigus otsustada hasartmängukoha teatud aadressil lubatavuse üle on kehtestatud eesmärgiga tagada eelotsustuskorras konkreetselt avatavas hasartmängukohas
§-s 8, 9 ja 10 toodud nõuete järgimine. Nimetatud sätet ei saa tõlgendada selliselt, et kohalik omavalitsus kehtestab haldusterritooriumil piirkonnad, kus hasartmängude korraldamine võiks enam kahjustada avalikke või ka kolmandate isikute huve. 2
(9)3-07-1929 2)
§ 7lg-s 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse nõusolek on kaalutlusotsus.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on mh kaalutlusvigadeta. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse kohtulik kontroll on sisuliseks tagatiseks PS §-s 14 sisalduvale kohaliku omavalitsuse kohustusele tagada igaühe õigused ja vabadused. Vaidlustatud haldusaktist ei selgu, kas ja mil moel on korralduse vastuvõtmisel hinnatud ja kaalutud kaebaja jaoks olulisi asjaolusid ja huve. Samuti on jätnud vastustaja korralduses vastamata kaebaja poolt esitatud küsimustele, seega ei ole kaebaja taotlust lahendatud nõuetekohaselt ja korraldus on motiveerimata. 3) Saades nõusoleku avada mängukoht aadressil Posti 41 kohustus kaebaja sulgema olemasoleva mängusaali aadressil Posti
- Seega ei oleks tekkinud juurde ühtegi hasartmängukohta, tegemist oleks olnud ettevõtte ümberpaigutamisega. Antud juhul on linnavalitsus kaalutlenud uue mängukoha avamist, mitte olemasoleva mängusaali ümberpaigutamist vahetusse naabrusesse, seega on kaebaja sisuline taotlus mängusaali ümberpaigutamiseks jäänud kaalutlemata ja kaebaja taotlus selle kohta vastamata, mistõttu on rikutud HMS § 56 lg-st 1 tulenevat haldusakti põhjendamise kohustust. Kaebajalt ei küsitud haldusmenetluses tõendeid mängusaali ümberpaigutamise kohta, mistõttu jättis linnavalitsus täitmata HMS § 36 lg 1 p-st 3 tuleneva selgitamiskohustuse, mis on viinud haldusmenetluses vale otsuseni. 4) Enne korralduse andmist linnavalitsuse tellitud avaliku arvamuse uuring oli valesti läbi viidud, kuna esitatud küsimus oli valesti sõnastatud. Uuringus küsiti kahe uue mängukoha avamise kohta aadressidel Posti 41 ja
- Kaebaja ei ole soovinud avada uut mängukohta, vaid paigutada juba olemasoleva mängusaali ümber vahetusse naabrusesse samasse piirkonda. Kaebajat ei kaasatud nõuetekohaselt tema taotluse lahendamise menetlusse, mis viis vale otsuse vastuvõtmiseni. Kaebaja oleks pidanud olema kaasatud avalikkuse seisukohtade kindlakstegemise menetlusse, millega olnuks tagatud avalikkusele objektiivse küsimuse esitamine. Samuti anti kaebajale korralduse eelnõuga tutvumiseks ja sellele vastamiseks liiga lühike tähtaeg, 3 päeva. 5) Kui seadusandlus ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitletav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena (Riigikohtu 11.11.2002 otsused nr 3-3-1-49-02 ja 3-3-1-52-02, p 13). Vaidlustatud korralduses puudub põhjendus olukorrale, kus linnavalitsus on korraldusega nr 134 lubanud kaebajal tegutseda Haapsalu kesklinnas hasartmängudega, samas kui tegevuskoha ümberkandmine uude tegevuskohta ei ole lubatud. Seadusandlus pole muutunud, faktilised asjaolud on samuti peaaegu muutumatud. Kaebajale ei ole tema tegevuse ajal Haapsalu linnas esitatud linnavalitsuse poolt mingeid etteheiteid. Kaebaja eesmärgiks oli olemasolevat olukorda parandada, mis on nii avalikkuse kui ka kolmandate isikute huvides.
- Haapsalu Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Tulenevalt
§ 7
lg 3 menetleb kohalik omavalitsus konkreetsel aadressil avatavale mängusaalile nõusoleku andmist.
ei tee vahet sellel, kas tegemist on uue mängukohaga või senise mängukoha ümberpaigutamisega. Seetõttu on asjakohatu kaebaja väide ümberpaigutamise taotluse lahendamata jätmise kohta. Kui seadusandja eesmärk oleks kehtestada eriregulatsioon kohaliku omavalitsuse territooriumil juba tegutsevate hasartmängukorraldajate suhtes uue asukohaga mängusaali avamise taotlemise menetlemiseks, peaks selline erisus olema selgelt sätestatud. Käesoleval ajal kehtiva regulatsiooni kohaldamisel ei saa teha vahet, kas tegemist on juba tegutseva ettevõtja sooviga liigutada oma tegutsemiskohta või on 3
(9)3-07-1929 tegemist täiesti uue ettevõtjaga. Seega ei ole asjakohased ka kaebaja väited, et mängusaali avamisega oleks tegemist sisuliselt muutumatute asjaoludega. 2) Vastustaja poolt korraldatud küsitlus lähtus asjaolust, et tegemist on kohaliku omavalitsuse jaoks uue situatsiooniga, st küsiti arvamust uue mängusaali avamise kohta, mitte uue ettevõtja turuletuleku kohta. Nimetatud küsitluse eesmärgiks oli saada teada Haapsalu elanike suhtumine õnnemängudesse üldiselt ning nende paiknemisse linnas. Konkreetsed aadressid olid esitatud küsitluses asjaolu tõttu, et küsitud aadressidel asuvad vastustaja jaoks kõige enam domineerivad hooned Haapsalu kesklinnas, kuhu võivad asuda tegutsema hasartmängukorraldajad. Antud juhul ei oleks kaebaja kaasamine küsitluse koostamisele muutnud vastustaja küsitluse eesmärki. 3) Menetluse läbiviimisel ei tekkinud vastustajal täiendavaid küsimusi või vajadust täpsustavate tõendite järele. Kaebaja oli taotluses selgitanud oma eesmärki piisavalt. Samuti ei avaldanud kaebaja ise kordagi soovi esitada täiendavaid selgitusi. Kaebajale oli taotluse esitamise momendist alates avaldatud seisukohta, et antud asukohas on väga vähetõenäoline nõusoleku saamine. Kaebaja päring äärelinna ja kesklinna piiri kohta ei olnud otsustuse tegemisel määrava tähtsusega, see ei olnud kaalutlusargumendiks. Vastustaja ei ole haldusaktis käsitlenud mõistet „äärelinn“. Nõusoleku mitteandmine ei võta kaebajalt õigust tegutseda Haapsalu linnas. 4) Samuti täitis vastustaja HMS § 40 lg-s 1 toodud nõude ning saatis kaebajale otsustuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Antud juhul pidas vastustaja kaebajale antud tähtaega piisavaks eeldusel, et kaebajale oli linnavalitsuse tõenäoline vastus teada. Kaebajal ei olnud tekkinud õiguspärast ootust saada nõusolek. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt oleks saanud antud juhul viia haldusmenetluse läbi ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, sest taotluses esitatud andmetest ei kaldutud kõrvale ja puudus vajadus lisaandmete saamiseks. 5) Vaidlustatud korralduse andmisel ei ole vastustaja väljunud kaalutlusõiguse eesmärgi piirest ega toetunud mittetarvilikele kaalutlustele. Vastustaja on piisava põhjalikkusega korralduses põhjendanud, miks ei antud nõusolekut uue mängukoha avamiseks, olgugi, et tegemist on sisuliselt üle tee paikneva mängukohaga. Nõusoleku peamiseks mitteandmise põhjuseks oli täna töötava mängusaali ja taotletava mängusaali erinev positsioon üldises linnapildis. Vastustaja on korralduses toonud välja kaalutluse, milles seisneb erinevus – linnapildis domineerivuse aste, sissepääs, juhukülastajatele kättesaadavus. Täna töötavad mängusaalid omavad oluliselt tagasihoidlikumat positsiooni. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et nõusoleku andmisega mängusaali avamiseks parandatakse avalikkuse ja kolmandate isikute huve. 5. Tallinna Halduskohtu 05.12.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Vastustaja ei ole rikkunud HMS § 36 lg 1 p 3 sätestatud selgitamiskohustust. See säte kohustab haldusorganit andma menetlusosalisele tema nõudmisel vajalikku teavet haldusmenetluse kohta ning selle kohustuse eesmärgiks on informeerida menetlusosalist menetlust puudutavates üksikasjades selleks, et haldusmenetluses osalevad isikud, kellel ei pruugi olla vajalikke õigusteadmisi ja kes võivad mitte orienteeruda asjaajamises, saaksid menetluses efektiivselt osaleda ehk teisisõnu kasutada efektiivselt menetlusosalise õigusi. Kaebaja ei ole väitnud ning esitatud dokumentidest ei nähtu, et ta oleks avaldanud soovi saada teavet menetluse kohta ning temale oleks sellest keeldutud. Samuti ei nähtu vaidlustatud korraldusest, et nõusoleku andmisest oleks keeldutud mõne asjaolu tõendamatuse tõttu ja et kaebajal jäi oluline tõend esitamata teadmatusest ehk linnavalitsuse poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, millele tuginevalt ta väidaks linnavalitsuse korralduse ebaõigsust tingituna puudulikust teabest. 4
(9)3-07-1929 2) Kaebaja väitel on vastustaja rikkunud taotluse menetlemisel HMS § 40 lg 1 ja 2 toodud sätteid, sest vastuväidete esitamiseks antud 3-päevane tähtaeg oli ebamõistlik. Arvestades haldusmenetluse ajal peetud dialoogi kaebaja ja vastustaja vahel ning nende omavahelisi kohtumisi, ei saanud linnavalitsuse eelnõus väljendatud seisukoht kaebajale olla üllatav ning 3päevane tähtaeg ei tähenda antud juhul iseenesest HMS § 40 rikkumist viisil, mis tingiks vaidlustatud korralduse õigusvastasuse. Kaebaja ei taotlenud linnavalitsuselt tähtaja pikendamist. 3) Kaebuse väitel tähendab kaebaja kaasamata jätmine läbiviidud uuringusse kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmist. Kuna kõnealuse küsitluse eesmärgiks ei olnud välja selgitada avalikkuse arvamust selle kohta, kuidas suhtuksid Haapsalu elanikud kaebaja asumisse aadressil Posti 41, vaid linnavalitsus soovis saada teada elanike suhtumist õnnemängudesse üldiselt ja arvamust mängusaalide paiknemise kohta linnas, pole kaebaja kaasamata jätmine õigusvastane. 4)
§ 7
lg 3 annab kohalikule omavalitsusele õiguse otsustada konkreetsel aadressil mängukoha avamise üle ning linnavalitsus on korralduse andmisel jäänud volitusnormis antud piiridesse. Olenemata asjaolust, kas tegemist on uue või juba tegutseva ettevõtjaga, kes soovib tegutsemiskohta muuta, tuleb valla- või linnavalitsusel lahendada küsimus konkreetses asukohas mängusaali avamiseks nõusoleku andmiseks või sellest keeldumiseks. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel tuleb taotluse esitaja, avalikkuse ja kolmandate isikute huve kaaludes otsustada soovitaval aadressil mängukoha avamise üle. Seetõttu on kaebaja korralduse vaidlustamisel ekslikult omistanud määrava tähenduse asjaolule, et taotlus oli esitatud „mängukoha ümberpaigutamiseks“. 5) Vaidlustatud otsuses ei ole linnavalitsus keeldunud nõusoleku andmisest põhjusel, et kaebajale on juba antud luba hasartmängukohaks Posti 37, või seetõttu, et oleks pidanud põhjendamatuks lubada hasartmängukohtade arvu kasvu linnas, või mingil muul
§ 7lg 3 mittetuleneval kaalutlusel.
Kaebaja vastulausete arvestamata jätmisena ei ole käsitletav see, et linnavalitsus ei vastanud korralduses kaebaja küsimusele kesk- ja äärelinna piiri osas. Linnavalitsus ei keeldunud nõusolekust mitte sellepärast, et kaebaja soovis mängukoha avada kesklinnas, vaid on konkreetses asukohas mängukoha avamist pidanud ebasobivaks, arvestades hoone keskset ja domineerivat rolli üldises linnapildis. Asjaolu, et taotluse esitaja praegune tegutsemiskoht asub uue avada soovitava mängusaali lähedal, samuti hasartmängu korraldamiseks vajalike lubade olemasolu, ei saa anda alust õiguspäraseks ootuseks, et uue mängusaali avamiseks antakse nõusolek. Kohalik omavalitsus ei otsusta mängusaali avamist piirkonna või kvartali tasandil, vaid konkreetse asukoha järgi ning linnavalitsus on korralduses esitanud põhjendused, miks ta leiab, et uues asukohas mängusaali avamiseks nõusolekut anda ei saa, samuti on korralduses käsitletud erinevusi kaebaja tänase ja taotletava asukoha vahel. Kuigi Posti 37 mängusaal asub samuti peatänava ääres, ei ole sel otsest sissekäiku peatänavalt ja üldises linnapildis jääb ta tagaplaanile, mistõttu on põhjendamatu väide diskretsiooniõiguse kuritarvitamisest. Käesoleval juhul ei olnud faktilised asjaolud korralduse nr 595 ja nr 134 tegemisel samad, sest kõnealuste mängusaalide asukoha positsioon üldises linnapildis on erinev. 6) Kohalikul omavalitsusel tuleb otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Õnnemängukoha avamise lubatavuse üle otsustamisel on linnavalitsus esitanud põhjendused hasartmängurluse kui teravalt tõusetunud sotsiaalse probleemi kohta, hinnanud kaasnevaid sotsiaalseid mõjusid ja ümbritseva infrastruktuuri mõju, samuti on kaalunud taotleja ning kohaliku kogukonna huvisid. Tellitud uuringu tulemused ei ole ainsaks ja peamiseks korralduse kaalutluseks, ent avalikkuse üldiste seisukohtade väljaselgitamine enne vastavate kaalutlusotsuse tegemist on kindlasti asjakohane. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval 5
(9)3-07-1929 juhul kaalutlusotsuse tegemisel jäetud arvestamata olulisi argumente või tuginetud otsuse tegemisel mittekohastele asjaoludele, millisel juhul saaks rääkida kaalutlusvigadest, mis oluliselt mõjutavad tehtud otsust ja tingivad selle õigusvastasuse. Linnavalitsus on korralduses toodud kaalutlustele tuginevalt põhjendatult leidnud, et eitava vastuse andmisega kaasnev riive kaebaja ettevõtlusvabadusele on õigustatav avalikkuse ja kolmandate isikute huvide kaitsega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. AS Novoloto apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Põhjendused: 1) Vastustaja ei teavitanud taotluse esitajat läbiviidavast haldusmenetluse üksikasjadest, millega rikkus HMS §-s 36 sätestatud teavitamiskohustust. HMS § 40 lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. See nõue ei ole formaalne, nõude täpne järgimine tagab isikute põhiõigused. Kaebaja hinnangul negatiivse korralduse eelnõuga tutvumine ja arvamuse andmine 3-päevase tähtaja jooksul on selgesti ebareaalne. Korralduse eelnõu sisaldas kaebaja jaoks uut olulist informatsiooni, nt läbiviidud avaliku arvamuse uuring. Kaebajale tuli anda võimalus avaliku arvamuse uuringu läbiviimisel osalemiseks, nt esitatavate küsimuste kooskõlastamiseks või täpsustamiseks. Kuna kaebaja ei soovinud avada uut mängusaali, vaid paigutada olemasoleva mängusaali ümber uuele aadressile, siis tulnuks avalikkuselt küsida võimalikult täpset arvamust. Kaebaja kaasamine haldusmenetlusse oleks objektiivse tulemuse saamiseks olnud hädavajalik.
§ 7
lg 3 küsimuse lahendamiseks on avaliku arvamuse väljaselgitamine määrava tähendusega, seepärast on avaliku arvamuse väljaselgitamisel esitatavate küsimuste kindlaksmääramine väga oluline. 2) Posti 41 hoone puhul ei ole tegemist domineerivama hoonega. Posti 37 ja Posti 41 hooned paiknevad linnaruumis praktiliselt kõrvuti. Posti 37 hoone on Haapsalu linnapildis isegi silmatorkavam oma ajaloolise, kordumatu arhitektuurilise lahendusega ega jää võrreldes Posti 41 hoonega mingil juhul tahaplaanile. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et kõnealuste mängusaalide asukoha positsioon on linnapildis erinev. 3) Kaebaja taotlusele eitava vastuse andmisega kaasnev riive ettevõtlusvabadusele ei saa olla õigustatav avalikkuse ja kolmandate isikute kaitse vajadusega. Kohtuotsusest ei selgu, milliseid konkreetseid avalikkuse jaoks tähtsaid huve ja kolmandate isikute õigusi kaitsta soovitakse. Hasartmängudega tegelemine ei ole Eesti Vabariigis keelatud. 4) Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kuna ei ole hinnatud kõiki kaebaja esitatud väiteid korralduse nr 595 õigusvastasuse kohta. 7. Haapsalu Linnavalitsus peab halduskohtu otsust õiguspäraseks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud HMS § 36 lg 1 p 3 eesmärki, milleks on tagada menetlusosalisele tema nõudmisel selgitavate asjaolude esitlemist. Samuti jõudis halduskohus põhjendatult veendumusele, et kaebaja taotluse menetlemisel ei esinenud menetlusnormide eiramist, mis oleks viinud ebaõige tulemuseni. Kaebaja ja vastustaja vahel oli menetluse ajal dialoog, mis andis kaebajale piisava võimaluse esitada täiendavaid selgitusi või argumente. Vastustaja ei ole varjanud menetluse algusest peale taotluse tõenäolist resultaati. Dialoogi kestmine menetluse ajal lõi kaebajale piisava ettekujutuse oodatavast tulemusest, mistõttu oli 36
(9)3-07-1929 päevane tähtaeg piisav vastuväidete esitamiseks. Oluline on arvestada kaebaja pikka kogemust oma tegevusalal, mis peaks talle kehtestama tavalisest kõrgemad nõudmised oma asjaajamise korraldamisel. 2) Põhjendamata on kaebaja seisukoht, et teda oleks tulnud kaasata avaliku arvamuse küsitluse korraldamisele. Vastustaja eesmärgiks oli saada teada Haapsalu linna elanike üldine seisukoht hasartmängude, sh mängukohtade paiknemise kohta linnas. Kaebaja kaasamine ei oleks küsitluse tulemusi muutnud. 3) Halduskohus on põhjendatult leidnud, et asjakohane on vastustaja poolt mängusaali kättesaadavuse arvestamine, ning olemasoleva ja taotletava mängusaali linnapildis domineerivuse astme võrdlemine. Samuti on halduskohus piisavalt avanud
§ 7lg 3 mõtte.
Kaebaja ei ole põhjendanud oma väidet, et seadusandja eesmärk on mängusaali ümberpaigutuse puhul erinev. 4) Kaebaja ei ole näidanud, kuidas tema ettevõtlusvabadus on kahjustatud. Pealegi ei ole ettevõtlusvabadus absoluutne õigus, mida ei saa piirata.
§ 7
lg-s 3 sisalduv kohaliku omavalitsuse nõusolek on lihtseaduse reservatsiooni alusel antud volitus ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 alusel otsustab ja korraldab kohalik omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega. Antud juhul peab kohalik omavalitsus kaaluma kohaliku kogukonna seisukohta konkreetse mängusaali konkreetse aadressi suhtes. Legitiimne on iga eesmärk, mis ei ole otseses vastuolus põhiseadusega. Võttes aluseks seadusandja üldise soovi, mille tõttu on hasartmängukorraldajate ettevõtlusvabadust piiratud peale
ka reklaamiseadusega, ning
muudatuse eesmärki, saab
§ 7
lg 3 normi legitiimseks eesmärgiks lugeda kohaliku omavalitsuse õigust reguleerida hasartmängukohtade asukohta oma territooriumil tulenevalt kohaliku omavalitsuse sotsiaalmajanduslikest (infrastruktuur, elukeskkond, elanike sotsiaalne kaitse jne) arengusoovidest. 5) Halduskohus on oma otsuses öelnud, et kaebajale kaasnev ettevõtlusvabaduse riive on õigustatav avaliku ja kolmandate isikute huvide kaitsega. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et vastustajapoolseks keeldumise argumendiks ei olnud ainuüksi avaliku arvamuse küsitlus, vaid kohalikule omavalitsusele omaseks ülesandeks olev kohustus tagada kohaliku kogukonna tasakaalustatud areng, arvestades kõikide isikute õiguste ja kohustustega. Ettevõtlusvabaduse riive ei tekita kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja praeguse mängukoha osas pole tehtud mingeid ettekirjutusi. Kuna kaebaja saab jätkata tegevust praeguses mängukohas, pole nõusolekust keeldumine ebaproportsionaalne. Korralduse andmisel ei soovitud kehtestada mingeid piirkondi, kus hasartmängukorraldajad peaksid Haapsalus asuma, vaid hinnati konkreetse aadressi sobivust. Põhjendamatu on kaebaja argument, et vastustaja jaoks ei ole muutunud korralduse faktilised asjaolud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ega ole rikkunud menetlusnorme ning kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. 9. Haldusmenetluse läbiviimisel pole kaebaja menetlusõigusi rikutud. Seadus ei näe ette, millise pikkusega peaks olema menetlusosalisele vastuväidete esitamiseks antud tähtaeg. Tähtaja pikkus sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kiiret otsustamist vajavas küsimuses on kolmepäevase tähtaja andmine põhjendatud. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et taotluse lahendamine oleks nõudnud lühikesi tähtaegu. Taotluse lahendamiseks näeb seadus ette kahekuulise tähtaja ning 7
(9)3-07-1929 selline aeg peaks olema piisav, et taotlejale vastuväidete esitamiseks jääks vähemalt nädalane tähtaeg. Vaatamata sellele nõustub ringkonnakohus kohtu seisukohaga, et menetluse lõpptulemust tähtaja kestus ei saanud mõjutada, sest nii kaebaja kui vastustaja seisukohad olid avaldatud mitmetel kohtumistel ja pole muutunud ka kohtumenetluse kestel.
- Kaebaja on seisukohal, et avalik uuring korraldati käesoleval juhul tema taotluse lahendamiseks läbiviidud haldusmenetluse raames ning tal oleks olnud õigus küsimuste koostamisel osaleda. Ringkonnakohus nõustub, et uuringu läbiviimise aeg ja esitatud küsimused mängusaali avamise kohta Posti tn 41 hoones viitavad sellele, et uuringu eesmärgiks oli muuhulgas ka informatsiooni kogumine kaebajaga seotud haldusmenetluses. Seega oleks kaebaja kaasamine küsimuste sõnastamisel olnud põhjendatud. Küsimus selle kohta, kas linlased pooldavad kahe uue mängusaali avamist Haapsalus aadressidel Posti 41 ja 43, võis tekitada vastajates emotsiooni, et soovitakse teada seisukohta uute ja täiendavate mängukohtade avamise kohta ja juhtida vastaja tähelepanu kõrvale mängukoha asukoha probleemist. Samas nähtub vastusest küsimusele mängukohtade asukoha kohta linnapildis, et kesklinna peetakse kasiinode paiknemiseks ebasobivaks. Kuna vastused neile kahele järjestikusele küsimusele andsid sarnase tulemuse – kasiino paiknemist Posti tänava hoonetes pidasid ebasobivaks 78% vastanutest ning kesklinnas 65% vastanutest, on ilmne, et küsimuse sõnastus vastuse iseloomu oluliselt pole mõjutanud.
- Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et taotluse lahendamisel ja ka uuringu küsimuste sõnastamisel oleks tulnud peatähelepanu pöörata sellele, et kaebaja soovib mängusaali asukohta vahetada, mitte uut mängukohta avada. Vastustaja ja kohus on asunud õigele seisukohale, et
§ 7lg 3 ette nähtud nõusoleku andmisel ei ole see määrav argument.
Oluline on asukoha sobivus mängusaali pidamiseks ja siinkohal on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusruum. Seepärast ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et uuringus esitatud küsimuste puhul oleks see asjaolu pidanud olema esile tõstetud. Kuigi kaebajale võimaluse andmata jätmine küsimuste koostamisel osaleda on käsitletav menetlusnormi rikkumisena, pole see HMS § 58 kohaselt aluseks otsuse tühistamisele, sest ei saanud eelpool viidatud asjaoludel menetluse lõpptulemust mõjutada. 12. Kaebaja seisukoht, et hasartmängudega tegelemine pole Eestis keelatud, ei ole päris õige. Tulenevalt
§ 2
lg 1 on hasartmängu korraldamise õigus riigil, kes võib seda õigust edasi anda käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras väljaantava tegevusloaga. Seega on tegemist keelatud ettevõtlusega, millega tegelemiseks tuleb taotleda luba. Loamenetluse üks osa on mängukoha avamise loa saamine kohalikult omavalitsuselt.
§ 7
lg 3 teise lause osa „lähtudes kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannetest“ püüab piiritleda loa andmisel arvesse võetavaid kaalutlusi. Need peavad olema seotud kohaliku elu küsimustega, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 6 tulenevalt on üsna lai mõiste või on muu õigusaktiga antud kohaliku omavalitsuse otsustada.
§ 7
lg 3 loa andmise menetlus ei ole seotud sama seaduse §-des 8, 9 ja 10 sätestatud nõuete täitmisega, nende nõuete täitmist kontrollivad teised ametkonnad. Kuivõrd tegemist on üldjuhul keelatud tegevusega, tuleb sellise tegevuse lubamisel leida asukoht, kus tegevuse negatiivne mõju oleks võimalikult väike. Selle küsimuse lahendamine võib seonduda kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva noorsootöö problemaatikaga. 13. Linnavalitsus on oma otsust põhjendanud vajadusega kaitsta kogukonda hasartmängusõltuvuse eest. Nagu käesoleva otsuse eelmisest lõigust nähtub, on tegemist linnavalitsuse pädevuses oleva ülesandega. Ringkonnakohus leiab, et arvesse võetud kaalutlused on asjakohased ning kaaluvad üles kaebaja ettevõtlusvabaduse. Kohalike elanike seisukoht kasiinode paiknemise osas võib kallutada kohalikku omavalitsust ühe või teise lahenduse poole, 8
(9)3-07-1929 samas on otsuses esitatud ka igakülgne analüüs selle kohta, miks Posti 41 hoone erinevalt kaebaja praegusest asukohast ei ole sobiv kasiinoks.
- Asja materjalide hulka esitatud fotod ning vaidlusaluses otsuses esitatud asukoha kirjeldus annavad aluse järelduseks, et Posti 41 hoone näol on tegemist domineeriva hoonega linnapildis. Kasiinosse sissepääs, mis toimub laia ja mõjuka trepi kaudu, võib tekitada tõepoolest kujutelma, et hasartmängus peitub midagi suursugust. Samas maja tagaukse kasutamine kasiinosse pääsemiseks näitab tegevuse taunitavust, mis peaks vältima soovi tekkimist kasiino külastamiseks. Seepärast tuleb nõustuda, et linnavalitsus pole asja kaalumisel hoone iseloomu osas eksinud. Märkimist väärib ka vastustaja poolt ringkonnakohtu istungil tehtud märkus, et hoones asus varem pangasaal ning enamus inimesi on harjunud hoonet külastama, mis omakorda võib mõjuda kasiino külastamise soovi tekkimisele positiivselt.
- Vaidlusaluse otsuse ülesanne polnud sätestada reegleid mängukohaks sobiva hoone leidmiseks. Seepärast ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et otsus sellekohaseid vastuseid kaebaja küsimustele ei sisalda. Kaebajal on võimalik käesoleva eitava vastuse kogemust kasutades otsida teisi vähem dominantseid hooneid, kuid kulutuste vältimiseks oleks enne remondi ja ümberehitustega alustamist mõistlik linnavalitsuse seisukoht hankida. Kaebaja pole esitanud väidet, et Posti 41 oleks ainus kasiino pidamiseks sobiv hoone Haapsalu kesklinnas.
- Lähtudes eeltoodust tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Sellisel juhul jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 9
(9)