KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2006.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-410 Tsiviilasi

) §-i 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib

1. lõike kohaselt
2. lõikes nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja esindaja on kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§-le 444 lg 1 põhjendavas osa märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Arvetega nr 2012252 ja 1102459, pretensioonikirjaga ja kostja vastusega võla kohta, milles aksepteeritakse pretensiooni ning teatatakse maksmisest 3 kuu kaupa, on leidnud tõendamist hageja nõue, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja ei ole võetud kohustust täitnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2541.90 krooni. Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi võlaõigusseadus (VÕS), mille § 100 sätestab kohustuse rikkumise, milles kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja § 11 sätestavad, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a kohaldatakse enne 2 käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. Võlaõigusseadus on säilitanud samad alused, mis kehtisid varem. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele. TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigivahendite arvelt kulutusi hagimaterjali kättetoimetamiseks 20.70 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamise kuluna, milline tuleb riigituludesse sisse nõuda.

§ 175

lg 1 kohaselt on lepingulise esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja, kelle rahaline kulu mõistetakse välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 162lg 1 alusel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsuse tegemisel juhindub kohus

§-dest 143 p 4; 162 lg 1 ja 2; 173 lg 1; 175 lg 1; 178 lg 1; 407 lg 1, 3; 415; 416 lg 1, 2; 438; 442 lg 1-6, 8; 444 lg 1; 453 lg 2, 456 lg 3. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3