← Eesti

2-06-1417/1

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 17.märts 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-1417 Tsiviilasi AS-i SEB Eesti Ü

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Menetlusdokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud (tl 42).

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

  1. Poolte vahel 21.04.2003.a sõlmitud MAGNET krediitkaardi kasutamise lepinguga (Leping) võtsid pooled endale kohustused, mida nad olid kohustatud nõuetekohaselt täitma. Hagi asjaoludest nähtuvalt hageja oma Lepingust tulenevad kohustused täitis, kostja aga mitte. Kostja sai hagejalt enda kasutusse MAGNET krediitkaardi krediidilimiidiga 18 000 krooni, sooritas sellega perioodil 22.04.2003.a kuni 0303.2005.a tehinguid, kuid kasutatud krediidisummat hagejale täies ulatuses ei tagastanud. Hagi esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata 17 175.04 krooni. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale krediidilimiidi kasutatud osalt intressi 16% aastas. Ka seda kohustust kostja täitnud ei ole. Hagi esitamise seisuga on kostja intressivõlgnevus hageja ees 921.29 krooni. Tsiviilasi nr 2-06-1417 Kostja selline käitumine on käsitatav lepingust tulenevate kohustuste rikkumisena, milline asjaolu andis hagejale õigustuse öelda kostjaga sõlmitud Leping erakorraliselt üles ning nõuda kostjalt Lepingu järgse krediidi kohest tagastamist. Kuna kostja vabatahtlikult hageja sellekohast pretensiooni ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt Lepingust tuleneva tagastamata krediiti ja tasumata intressi kohtu kaudu. Hageja nõue lepingust tuleneva põhi- ja intressivõlgnevuse saamiseks on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle hagiavalduses märgitud ulatuses.
  2. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna kostja ei tagastanud hagejale krediiti ega tasunud Lepingust tulenevat intressi Lepingus kokkulepitud tähtajaks, on ta viivitanud oma lepinguliste rahaliste kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivitusintressi (viivist). Hageja on arvestanud kostjale seadusjärgseid viiviseid kokku 3537.09 krooni. Kostja viivise suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud ei ole. Hageja nõue viivitusintressi saamiseks on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle hagiavalduses märgitud ulatuses. 3.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.