3-08-956/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane 5. august 2008, Jõhvi 3-08-956 J. S kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks 29.juuli 2008 J. S esindaja Sergei Gaponenko ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja Margus Kiir Resolutsioon 1.Jätta J. S kaebus rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.01.2008 esitas Narva Jõesuu Linnavalitsus siseministrile taotluse J. S kuuluva Narva-Jõesuus Aia 12 asuva ehitise sundvõõrandamiseks (t.l. 6). 15.05.2008 esitas J. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-3) ning palus et kohus tunnistaks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt Siseministeeriumile 10.01.2008 esitatud sundvõõrandamise taotluse õigusvastaseks ja tühistaks selle. Kaebaja leidis, et linnavalitsus on Narva-Jõesuus Aia 12 asuva ehitise kohta sundvõõrandamisetaotluse esitamisega rikkunud tema kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 10 lg. 3 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg. 1 tulenevaid subjektiivseid õigusi, sest jättis ta menetlusse kaasamata. 11.06.2008 esitatud täienduses (t.l. 11-13) märkis kaebaja, et soovib sundvõõrandamise taotluse esitamise toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning väitis põhiseaduse § 13 lg. 2 tuginedes, et kaebuse rahuldamine võimaldab tal nõuda sundvõõrandamise menetluse lõpetamist protsessiökonoomia põhimõtte järgi. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l.17-18) nõustuti, et kõik sundvõõrandamise ning selle taotlemisele eelnevad toimingud jäid tegemata, kuid paluti kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg. 3 p. 1 alusel läbi vaatamata jätta. Seda põhjendati väitega, et vaidlustatud taotluse alusel pole võimalik asja sundvõõrandamist teostada, menetlus on seetõttu oma olemuselt õigustühine, ei saa kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ega või seetõttu rikkuda ka kaebaja õigusi. Kohtuistungil jäid J. S ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindajad kirjalike väidete juurde. Sergei Gaponenko esitas kokku 5204 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude (t.l. 137 ja 143-144) 1 ning põhjendas kaebaja huvi maa erastamise sooviga. Margus Kiir palus kaebust mitte rahuldada ja märkis, et linnavalitsus on oma käitumise õigusvastasusest aru saanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 4 lg. 2 kohaselt on sundvõõrandatava kinnisasja omanik sundvõõrandamismenetluse osaliseks. Sama seaduse § 48 võimaldab seda sätet kohaldada ka ehitiste kui vallasasjade sundvõõrandamisel. Seaduse § 10 lg. 3 ja § 11 lg. 2 p. 3 kohustavad kinnisasja või ehitise omanikku sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest teavitama ning lisama sundvõõrandamise taotlusele tema kirjaliku arvamuse või vastuväited. Narva-Jõesuu Linnavalitsus saatis teate sundvõõrandamise taotluse esitamisest J. S alles 10.03.2008, kui Siseministeerium oli 18.02.2008 koostatud kirjaga nr. 7.2-9-5/339 taotluse tagasi lükanud (t.l. 20). Kaebusele antud kirjaliku vastuse väidete (t.l. 17-18) ja kohtuistungil esindaja seletuste (t.l. 137) läbi on ta omaks võtnud, et pole seadusest tulenevat kohustust kaebaja kaasamiseks täitnud. Seega puudub tegelikult vaidlus selle üle, et kaebusega vaidlustatud sundvõõrandamise menetluse algatamisel rikuti kinnisasja sundvõõrandamise seadusega kehtestatud menetluskorda ning kaebaja õigusi. See asjaolu ei ole aga piisav kaebuse rahuldamiseks, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 võimaldab tuvastamisnõudega kaebuse esitamist üksnes kaebaja põhjendatud huvi olemasolu korral ning sama seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 lubab halduskohtul kaebuse rahuldada vaid juhul, kui kaebuses väljendatud huvi põhjendatus on kohtumenetluses tuvastamist leidnud. J. S on oma kaebuse täienduses (t.l. 11-12) märkinud, et kaebuse rahuldamine võimaldab tal nõuda sundvõõrandamise menetluse lõpetamist. Kohtuistungil täiendas tema esindaja põhjendust viidetega maa ostueesõigusega erastamise menetlusele. Kumbki põhjendus pole küllaldane alus kaebuse nõude rahuldamiseks. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 5 lg. 1 ja § 48 kehtestatu kohaselt algab sundvõõrandamismenetlus sundvõõrandamise taotluse esitamisega ja lõpeb sundvõõrandatud kinnisasja kinnistamisega sundvõõrandisaaja omandisse või sundvõõrandamismärke kandmisega riiklikusse ehitisregistrisse, taotluse rahuldamata jätmisega või sundvõõrandamisest loobumisega. Sundvõõrandamismenetluse lõpetamist kinnisasja või ehitise omaniku nõudmisel seadus ette ei näe. Kuigi Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei ole senini suutnud nõuetele vastavat sundvõõrandamise taotlust esitada, ei välista tema 10.01.2008 taotlusega nr. 5.4.4/3 (t.l. 6) seonduva menetluse õigusvastaseks tunnistamine halduskohtu poolt, et selline taotlus tulevikus siiski esitatakse ja sundvõõrandamismenetlus algatatakse. Samuti ei kohusta kaebuse nõudele vastav kohtuotsus Narva-Jõesuu Linnavalitsust tegema maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikke eeltoiminguid. Ainsad tõsiselt võetavad põhjendused tuvastamisnõude rahuldamiseks saaksid olla kahju tekitamine või vajadus välistada samasuguse õigusvastase käitumise kordumist. Kummagi võimaluse esinemist käesolevas asjas pole kaebaja väitnud ega tõendanud ning nende olemasolu pole tuvastanud kohus ka iseseisvalt. Eeltoodust tulenevalt pole J. S kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja menetluskulude nõuet ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 138), seega jäävad poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg.1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2